Vastus küsimustele: Lapsed käivad mõlemad logopeedilises rühmas, kus logopeed tegeleb nii 3-4x nädalas nendega. Lisaks käime 1x nädalas eraldi logopeedil (kuigi sellest erilist abi pole olnud, ei tehta kaasa) ja füsioteraapias, vanem laps ka 1x nädalas tegevusteraapias. Panin nad ka ujumistundi kirja, kuid seal käinud veel vähe. Tunnistan ausalt, et palju rohkem peaksin harjutustega kodus ise tegelena, aga vanem laps on nii vastaline ja endal pole olnud ka jätjepidevust piisavalt. Kuna vanem poiss varsti kooliealine, olen püüdnud olla tublim. Noorem teeb palju harjutusi ise ja temaga vigurdame peegli ees või niisama harjutusi rohkem teha.
Lapsed on erinevad, kuid ka minu vanem laps hakkas rohkem rääkima 3+ vanuses. Temaga sai/ saab siiani paremini jutule, kui rääkida märksõnadega. Ta on mul autist, vb sp on tal lihtsam üksikute sõnadega toimetada, kui suures jutumulinas orienteeruda. Küll ma püüdsin ka jälgida seda soovitust, et lapsega palju rääkida jne… aga temaga ei toiminud see üldse. Nt “lähme nüüd vannituppa pesema” lausest ei saanud ta alguses üldse atu. Kui ütlesin “vannituba” või “pesema”, siis võttis suuna vannitoa poole.
Meil olid sõnade/ väljendite õppimise abiks ka multikad. Autistile onaselt tahtis ta aina samu multikaid vaadata ja õppis lõpuks päris palju sõnu ära. Ma ei taha öelda, et unustage nüüd laps teleka ette, aga pisut võib sellest abi olla. Temale vanyses 2-3 ma joonistasin pildi ja kirjutasin selle alla ka sõna, nt kapp, auto jms. Ta tundis varakult tähti ja see aitas tal näha, et sõnas kapp ei ole ainult tähed “k” ja “a”. Kahjuks on mu lapsed väikse vanusevahega ja tema arendamine jäi beebi kõrvalt natuke unarusse, kuigi oleks pidanud tegelema just palju rohkem.
Et, ma ei taha öelda, et vb Teie laps ka autist, aga vb mõnel lapsel on rääkima õppimine pigem lihtsam siis, kui ei ujuta teda kõnega üle, vaid just esialgu pigem märksõnade ja / või piktogrammide abil suhelda. Kui neid juba mõistab ja ehk ödldagi oskab, kasvõi oma sõna, siis hakata nö liha luudele sättima…, st lauseid moodustama.
Huvitav on see, et logopeed lasteaias ütles, et laosed hakkavad rohkem rääkima suvel, puhkuse aegu. See tundus mulle ebaloogiline, sest lasteaias kuulevad kõnet rohkem, aga meie puhul see tõesti nii oli ka.
Mis minu vanema lapse kõnearengut kindlasti pärssis oli ka see, et ta dialoogi kõrvalt kuulis pigem harva. Jah, ma muidugi rääkisin temaga, agz mees oli pidevalt tööl, ef meid omavahel ta rääkimas peaaegu ei kuulnudki. Palju mul siis külalisigi käis. Kui sündis teine poeg ja ma rääkidin ja temaga ja ta ka rohkem rääkima hakkas, hakkas ka vanema lapse kõne kiiremini edenema. Ja tal hakkas jutt tegelikult rohkem edenema just vahetult enne 3a saamist, kui noorem laps ka juba lalises.
Lasteaia välistes tundides käime õhtul, pärast lasteaeda. Tegevuses tööajast, kuid kuna nii mul kui laste isal on töö vahetustega, siis kombineerime. Kui endal pole võimalik tööajast lapsega tunnis käia, siis ehk on võimalik taitleda tugiisiku teenust ja kui õnnestuks ka tugiisik leida, siis ehk tema saaks lapse teenusele viia ja koju tuua pärast.
