Lapsed on väga erinevad. Mõnda ei häiri absoluutselt suur põlvini rippuv pissine mähe, teine võib juba nädalaselt tahta pissida siis kui mähkme lahti teed st ei taha enda peale pissida.

Ise olen alustanud proovimisega siis kui laps korralikult istub. Kusjuures, käima õppimise järel on kõigil olnud selge potil käimise huvi langus. Meil aitas selle vastu lapse kiitmine juba potile panekut alustades. Kiitmine oli ikka selline korralik ülevoolav.
Teine nipp oli lemmik kaisuka eeskuju ja petupiss. Salaja kalla natuke kollast mahla potti ja kaisukas sinna peale istuma. Kutsu laps vaatama, kiida kaisukat taevani ja las laps ka kiidab, paitab, kallistab kaisukat. Panime koos kaisukale ka alukad jalga jne. Kasutasime fantaasiat ja tegime asja nagu mänguks ja rollimänguks.

Vahepeal pidasime ka lapse potil käimist iseenesest mõistetavaks ning ei kiitnud enam üldse või korra ütlesime “tubli”. Sellest ei piisanud. Laps soovis ikka pikalt seda seda korralikku ülevoolavat kiitmist. Sellisest asjast võib ka tagasilöök tulla.

Pottide mudelitest on lastele kõige rohkem meeldinud istuda BabyBjörni seljatoega potil. Alla aastasega alustades vaatasime aga alguses BabyBjörni madalama poti, kus istudes ulatusid lapsel jalad ilusti maha.