Meil talu 65km kaugusel Tallinnast.
Mees käib praktiliselt iga nädalalõpp, mina sügisest-kevadeni eriti ei viitsi seal käia.

See talu on nagu mingi elukestev hobi ja tegemine. KOgu aeg on midagi teha ja rajada.
Meil on nüüd ka vesi ja kanalisatsioon sees. Kuna kinnistu on suur, 17ha, on tekkinud mõte ka väiksed kämpingud rajada, äkki kunagi hakkame natuke turismiga tegelema. Eks näis.

Meil pole enam väiksed lapsi ja koroonaaeg ja majandushukk on pannud mõtlema, et maal on võimalik siiski ellu jääda ka ükskõik mis olukorras. Sellepärast on hea meel, et see koht meil on. Ja pidev füüsiline töö isegi väikestes kogustes on ikkagi väga tervitatav. Eriti meie vanuses 😉