Täiskasvanud tütar suhtleb omal algatusel peamiselt siis, kui raha vaja juurde küsida. Tütar ikka vahel kurdab oma probleeme ka ja on teemasid, kus ise küsin, et kuidas arenguid on. Täiskasvanud poeg helistab tihti niisama ka, raha on tal endal piisavalt. Samas probleemide või elumuutuste osas on poeg kinnisem, mõni elumuutev uudis tuleb välja möödaminnes takkajärgi. Poja elukaaslasega eriti ei suhtle, ei helista talle, ei saada sõnumeid, ei toimeta nende kodus, lasen neid olla ja elada. Näen elukaaslast alla 10x aastas, poega u 25x aastas. Üldiselt on seetõttu, et kohtume suht harva, suhted head, mingit regulaarsuse nõuet läbi astuda pole ma iial sisse seadnud, sest ei tunne vajadust selle järele. Käitumine on viisakas, ei ole põhjust inetusi öelda. Nende elus ise ei urgitse, kui tahavad, räägivad ise tööst või muust.