Mul lapse isa, kellega enam koos ei ela juba aastaid, “unustas” täna lapsele häid pühi soovida. See oligi ette teada, et ei soovi, sest “unustas” ju ka lapse sünnipäeva, mis kevadel oli ja helistas nädala hiljem. Loomulikult pole me selle üle kurvad, aga mõtlikuks teeb küll, et mis mõne inimese ajudes toimub. Isegi lugupidamist ega elementaarset viisakust enam ei ole mõnedel. Samasugune oli selle mehe ema ehk lapse isapoolne vanaema, kes samuti “unustas” last meeles pidada.
Uhhh, ootan, et kõik ette-taha ära tehakse. Kes sa oled ja sinu laps, et teid kummardama peaks? Ise ei oska telefoni võtta ja pühi häid soovida? Elatist saate? seda enam peate oma aktiivsust ja tänu ilmutama.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
