Räägin oma pere loo. Meil mehega palgad üsna võrdsed. Kujunenud nii, et mina maksan koduga seotud arved (ühtegi laenu meil ei ole), tema kõik autoga seotu (remont, kütus, kindlustused). Toidu ostame ühiselt ehk kes siis toidupoes parasjagu käib. Mingis kuus läks autoremondi alla plaanitust suurem summa, remondimees lihtsalt leidis paar viga veel, mille likvideerimisega oli kiire. Rahaga oli nii, et mehel ei jätkunud. Minul mingid varud olid, hakkas neid pinnima. Ausalt öeldes ma ei tahtnud anda- ühine elu, aga tagasi seda ei saa ju, piinlik küsidagi. Lisaks maksab ta iga kuu elatist oma eelmise kooselu lapsele. Ütlesingi, et jäta siis maksmata, niigi me elame selle tõttu viletsamalt, minu panus igakuiselt meie perre on suurem kui tema oma. Jah lõpuks ma ikkagi andsin talle raha, mille siis järgmise kuu palgapäeval mulle tagasi andis. Poleks seda eelmisest elust järgilohisevat last, ma rahadel niimoodi piire vahele ei tõmbaks.