Inimesed on väsinud, neil on kõrini kõikidest neist piirangutest ja nad suhtuvad asjasse loogiliselt- haigused ja viirused on kogu aeg olnud, inimesed pole surematud! Küll aga tahaks niikaua, kui elu on, elada normaalselt, käia kontserdil, poes, külas, sünnipäevi pidada, korraladada kogukonnaüritusi… Elu on alati seotud riskiga, olgu see siis viiruserisk, või risk jääda mõne roolijoodiku auto alla näiteks. Tulemus on sama- viiruse puhul enamasti isegi lihtsam-paar nädalat kehva enesetunnet kui auto alla jäänuna võib jääda sageli eluks ajaks vigaseks.

Ma loodan väga, et see üritus oli nüüd tõesti märk sellest, et ka kõige orjameelsematel lambamentaliteediga ning end järjest “pügada” ja lollitada laskvatel eestlastel on mõõt täis saanud.. Kuigi jah, vaadates eelnevaid kommentaare, peaks pettuma..