Kas te ise kujutate raske puudega lapse hooldamist ette? Mina ei kujuta, juba tavaliste väikelastega on raske, eriti neil kel puuduvad näiteks kas teine lapsevanem või vanavanemad kõrval. Ilmselgelt ei saa see ema tööl käia. Ma ei saa hästi aru sellest pahameeletormist siin, kui pere püüab edasi elama jääda oma kodukanti ja samasse majja. Las nad siis vähemalt püüavad ja proovivad, iseasi kas õnnestub, mis see teiste asi on, et küsivad annetusi? Kui sulle ei meeldi, astu edasi, ära anneta. Nad võiksid küll targemalt teha ja suurfirmadelt ning omanikelt ennekõike küsida. Te ei kujuta ette, kui palju abipalveid saabub inimestelt suurfirmadesse, osanikud vaatavad neid vahel tund aega üle. Kas te nagu päriselt karmat ei karda selliste õelate sõnade pealt? Mul oli lapsel allergia, inimene aasis ja jäi ise allergiasse.
Mind huvitab hoopis see, kas laps sai hapnikupuudusest tingitud ajukahjustuse Pärnu haiglas? Sel juhul ei imesta, oli vist Pärnumaa?
Jah, kujutan. Lausa kahe, kuna ise teen seda. Ilma tugivõrgustikuta, täiesti üksi. Sellist (sari)kerjamist ja inimeste petmist südametunnistus aga ei luba. Vähe sellest, et avalikus kohas oleks häbi hiljem ringi liikuda, ei saaks ka lastele silma vaadata kui olen neid ja nende olukorda nii inetult ära kasutanud.
Kahte puudega last kasvatad üksi vōi kahte puudeta last? Viimast teevad väga paljud ka ma ise ja samuti tugi puudub. Küll aga saan lubada töö tegemist laste kõrvalt.
Minu point oli selles, inimestel on paraku õigus annetusi küsida vaatamata sellele kui eetiline või ebaeetiline see kellelegi tundub. Las proovivad, iseasi, kas saavad. Kui te olete neid juba korra aidanud, siis võibki mööda vaadata, abivajajaid on teisigi.