Aga seda, et inimene ei tohi reetjale (keda ta armastanud, austanud ja usaldanud on) oma tundeid välja näidata, võib ainult salaja patja nutta ja omaette juua, aga reeturi ees peab tingimata algusest peale kuidagi ‘väärikaks’ jääma, ma küll ei arva. Inimese tunded on tema omad ja tal on õigus neid tunda ja nende tunnetega otseselt seotud inimese ees neid ka avaldada. Kui ma nutan, karjun või lõhun nõusid inimese ees, kes mind on reetnud, siis ma ei alanda ennast mitte kuidagi, see on absoluutselt loomulik ja kui mul on kasvõi selsamal hetkel sellest natuke kergem, on mul selleks igati õigus ja ma peaksingi seda tegema, mitte veel omakorda iseennast vägistama ja hambad nii kõvasti kokku suruma, et nad suust välja kukuvad.
Kuidas arvad. Mina ei soovitanud seda teha mitte seepärast, et see nutjat alandaks, vaid seepärast, et see annab petjale võimaluse mõelda: “Näe, mul oli õigus, mu abikaasa on segane”. Mina avan end vaid lähedaste ja usaldusväärsete inimeste ees. Seega petnud abikaasa ees – no way.
Kui teemaalgatust lugeda, siis täie aruga see naine küll ei ole. Reageerib nagu pubekas.
