Iga pere kujunemislugu on ju erinev. Mina võin vastata küll. Olen ema 6 lapsele. Abiellusin väga noorelt ja perre sündis väikese vahega 2 last, kellest üks suri. Oma valu leevendamiseks otsustasime saada veel ühe lapse, sündisid aga mitmikud. Seega oligi mul hoobilt kolm last. Kõik see eelnev kokku aga tekitas nii palju pingeid, et läksime mehega mõne aja pärast lahku. Uuel elukaaslasel lapsi ei olnud, kui minu lapsed juba päris suured olid, otsustasime saada ka ühise lapse. Ja väikese vahega teisegi. Nüüd on suuremad kõik täiskasvanud juba ja kaks väiksemat koolilapsed. Vanemad lapsed on kõik ühest soost, seega olen väga õnnelik, et kuues, pesamuna, teisest soost – saan kõike kogeda.
No mina ei saa aru, kuidas sa oled ema 6-le lapsele, kui sul on 5 last. Palun selgitust. Sa pole ju oma surnud lapsele ka ema — või enda arvates oled?
