No psühholoog suunaski saviteraapiasse, seal käisime ettenähtud 15 korda ära, aga tulemust küll ei näinud. Aga vahest ikka pahandan, kui asjast on räägitud tegelikult juba 100 korda ja laps nagu saab aru, kuid kakal ikka ei käi, siis vahest jookseb küll juhe kokku. Pükse peseb ka seetõttu ise, et see ei ole just meeldiv tegevus ja äkki see motiveeriks mitte püksi tegema. Olen ostnud talle poppe Simpsonitega boksereid, et äkki on kahju kakamisega ära rikkuda, aga no ei midagi… Vastus sellele, et miks ta ei käi kakal, on tihti see, et ju mul oli siis midagi huvitavat pooleli kui kakahäda tuli ja ma mõtlesin et pärast lähen. Siis pärast oli juba hilja… Ma tõesti olen proovinud heaga ja rääkimise ja selgitamisega, aga mõistus hakkab otsa saama. Lapsest hakkab kahju, kui trennikaaslased või klassikaaslased peaksid avastama.