Meie just katsetame homöopaatiaga (alustasime teradega 4. jaanuaril ja tänaseks sai kuur läbi). Nüüd vaatame, kuidas mõjub (norskamine on tänaseks märkimisväärselt vähenenud). Laps saab aprillis neljaseks ja adenoid hakkas suurenema ilmselt kusagil septembris, mil ta järjest haigeks jääma hakkas (alustasime sel ajal mänguringis ja vähekese kaupa lasteias käimist – nüüdseks ei käi kummaski). Varem pole ma homöopaatiaga kokku puutunud. Otsustasin igatahes proovida – kui aitab, on põhjust suureks rõõmuks, kui mitte, siis jääb ilmselt üle \”noa alla\” minna. Homöopaadi sõnul on hea, et läksime tema juurde \”varakult\”.
Mu suuremal lapsel eemaldati adenoid (koos mandlitega) 6-aastaselt. Enne seda oli \”kurja juur\” põhjustanud lugematul arvul raskeid põskkoopapõletikke jms ning korduvatest antibiootikumikuuridest oli tekkinud refluks jms. Mu vend oli lapsena 17 korda kõrvapõletikus, peale adenoidi diagnoosimist ja opereerimist ei kordagi enam. Olen uurinud internetist erinevate arstide arvamusi ja mulle on jäänud mulje, et adenoid küll taandub enamikel juhtudel pubekaeas, kuid enne seda põhjustab reeglina palju haigusi, mis vist omakorda suurendavad adenoidi. Räägitakse ka valest hambumisest jms. Nii et säherdune vastik nõiaring. Eelpool mainitud Pechterist ma kuulnud pole, homöopaatia kohta olen kuulnud nii- ja naasuguseid arvamusi. Varsti saan vast enda oma jagada. Ja loodan väga, et head.