Tunnen kaasa. Meil täpselt sama seis. Polegi enne see hoog nii kaua kestnud, juba kolmapäevast saati. Neljapäeva õhtul käisime temega Paldiski mnt-l. Seal anti rohtu ja rahustati maha.
Esmaspäeval läheb haiglasse sisse, see annab mulle lootust. Esmaspäevaseid õppetükke me vist ei saagi tehtud, röögib, vannud, hädaldab. Kui tegemata jätame, siis tuleb mulle raudselt pühapäeva õhtul kallale. Mina olen siis süüdi, et tema märkuse saab.

Sulgun vahepeal enda tuppa, siis ta karjub, et jess, sain sust lahti, aga varsti on kõpsti platsis ja ei tea oodatagi, mis tujus. Aga mul pisike laps ka ja lihtsalt jaks on otsas.