1. Mida väiksem koht, seda suurem tõenäosus, et kohalik konstaabel tunneb rattaga liiklejad ära. Suuremates kohtades on võimalik kasutada avalike kaamerate pilte ning see inimese nägu samuti kätte saada (või selgitada välja, kust isik tuli või kuhu läks). Samuti võib jääda peale osa rattast ja mida rohkem inimene armastab oma ratast, seda suurema tõenäosusega käib ta seda ka kuskil hooldamas (heal juhul).
2. On olemas selline kinnitatud kord: https://www.riigiteataja.ee/akt/26858?leiaKehtiv Minu teada hakati taolisi ratta ja inimese õnnetusi fikseerima alates uue liiklusseaduse kehtima hakkamisest. Liiklusõnnetuse mõiste on järgnev: juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Jalgratas on lähtuvalt liiklusseadusest sõiduk.

Selline teatamine on ka oluline selleks, et kui isiku poole korra pöördutakse, siis võib loota, et ehk järgmisel korral samas situatsioonis vaatab rohkem ette.