Kirjutan oma kogemused. Ise olin suur pöidlaimeja, praktiliselt teismeliseeani välja käis enne uinumist ja suure närvipingega pöial suus. Lutti ma titena ei võtnud ja ema väga ei toppinud, nii hea mugav ju, kui laps ise pöidla leiab ja sellega õnnelik on. Olin eeskujulik titt.

Minu tütar hakkas ka pöialt imema, kõik hoiatasid ja ma ise tegutsesin ka selle nimel, et ikka saaks pöial suust välja ja lutt asemele. Mina surusin lutti lausa jõuga, et ainult lapsest pöidlaimejat ei saaks. Mingil hetkel andsin alla ja pisut üle aastane laps jättis paari nädala jooksul maha nii rinna, luti kui pöidla.

Kindasidumine jm jõuvõtted on minule vastuvõetamatud. Pigem võta pöial tasakesi välja ja sokuta lutt asemele. Lutti ma olen küll lapsel näpuga suus kinni hoidnud, kuni ükskord hakkas imema. Ei andnud alla ja kõik. Kastsin isegi gaasirohu sisse, mis on magusa maitsega, et paremini läheks. Praegu on ta sul pisi, ära muretse üle. Keegi pole eluks ajaks pöialt imema jäänud.