Esimese lapsega tehti mul täisavatusega veed lahti. See, mis siis lahti läks, oli jube. Valuhoog, mis järgnes oli nii tugev, et minestasin. Kui hakkasin teadvusele tulema, siis arvasin hetkeks, et olen surnud – pilti ei olnud, aga kusagil kuulsin meest ja ämmaemandat rääkimas. Teise lapsega lootekotti katki ei tehtud (minu soov ja ämmaemanda nõuanne). Olin valmis samasuguseks hulluseks nagu esimese lapse puhul. Laps sündis kotis sees (kui see väljumise käigus katki läks, siis said nii ämmakas kui ka mees üsna märjaks) ja kui ta mulle siis rinnale pandi, olin üsna imestunud, et kas juba läbi? Ja kuhu see horror siis jäi??? Kui peaks veel vaja sünnitama, siis ma kedagi oma \”koti\” kallale kindlasti ei lase.