Hästi kahju on sellest, et paljud inimesed ei usu seda ärevushäire diagnoosi ja saavad hoopis kurjaks arsti peale seda kuuldes. Paljud arvavad, et kiire pulss ja kõrge vererõhk on kindlasti mõne surmatõvega seotud ning ajavad end selle otsimisega siis veel omakorda hulluks. Minul on alati paanikahoo ajal pulss kiire ja vererõhk ka kõrgem. Siinsed ärevushäirega maadlejad on küll väga tublid, et haigust endale teadvustavad! Mina olin põikpäine ja ravimeid ei tahtnud. Ükskord kui jälle \”suremas\” olin ja kiirabi kutsuti mulle, siis soovitas üks tore kiirabitöötaja mulle regulaarset füüsilist aktiivsust alternatiivina ravimitele. Et regulaarsus ja rutiin ja füüsiline koormus aitavad ärevushäirest ja paanikahoogudest vabaneda või neid vähendada. Alguses pidasin seda niisama soovituseks aga panin end lõpuks spordiklubi nimekirja ning hakkasin 2-3x nädalas trennis käima+õhtuti jalutamas või rattaga sõitmas käima. MÕJUS! Paanikahooge on peale seda olnud aasta jooksul ainult 2! varem ikka oli neid kindlasti iga kuu. Muus osas suuremaid elukorraldusi/muutusi pole olnud. Kindlasti ei mõju see kõigile aga kes samamoodi ravimeid ei poolda eriti, siis võite proovida – kaotada pole nagunii midagi! Ainuke ravim mida olen nõus võtma, on see kiirabi poolt antav diasepaam suu kaudu..