Mulle tundub neid kirjeldusi lugedes, et see ärevushäire võib avalduda ikka väga erinevalt erinevatel inimestel. Mul on kunagi ka olnud paari aastane perood, kus seda kogesin, aga mitte kõiki siin nimetatud sümptomeid. Kuna ka AD ja muude rohtude eest oli suur hirm ja ärevus, siis tegin kõike muud, mis pähe tuli ja tundub, et mõjus, sest olen enda arvates nüüdseks üle saanud (võimalik, et tuleb kunagi uuesti, aga ma hetkel ei tunne muret). Minu ärevus algas elukaaslasest lahkuminekuga ja kui ärevusest jagu sain, siis leidsin õnneks ka uue elukaaslase. Mind aitas samuti rutiin ehk kindel päevakava, füüsiline koormus- trenniskäimine, ujumine, jooksmine,jooga,võimlemine; mediteerimine (näiteks meditatsioonidega cd-de kuulamine, mis väga hästi rahustasid maha ja aitasid uinuda), vann ja veeprotseduurid, hobidega tegelemine: kokandus,aiandus,käsitöö jne. Samuti sundisin ennast ikkagi elust osa saama, olgugi, et oli ka hirmus. Mul oli tugev lennuhirm ja paanikahood lennukis (ja ka bussis,laevas,rongis,metroos jms) olid tavalised. Aga samas mulle väga meeldib reisida. Alustasin lühemate otsadega ja leiutasin ka meetodid, kuidas ma ennast lennukis sain ise maha rahustatud-hingamisharjutused näiteks ja ka kellegagi pidev rääkimine mõjus. Tol perioodil mõtlesin, et ma ei tule enam oma tööga toime. Esialgu palusin väiksemat koormust, mille saingi. Hullematel momentidel tundus, et pean kuhugi koristajaks vms. minema, et muuga ei tulegi enam toime. Aga hiljem olen saanud ühe firma tegevjuhiks, ja ühe väiksema asutuse juhiks. Lisaks olen ka oma ettevõtlust arendanud. Olen avalikult esinenud ja suuri üritusi läbi viinud. Räägin seda kõike selleks, et sel ajal, kui mul oli see ärevus, ei oleks ma seda eales uskunud, et millekski selliseks võimeline olen ja tahan öelda, olles ise elav näide, et kõik on siiski võimalik. Ma tõesti ise väga tahtsin terveks saada, sest mul oli kogu elu ees, polnud veel peretki ja lapsi. Ma tõesti püüdsin ihust ja hingest, tutvusin kirjandusega ja proovisin igasugu meetodeid ja harjutusi ja tehnikaid. Mõned toimisid rohkem, mõned vähem. Nii avastasin enda jaoks mõned asjad, mis väga efektiivselt mõjusid, näiteks hingamisharjutused. Tööle minnes tegin alati vahelduvaninasõõrmehingamist, selle kirjelduse eiab igast normaalsest joogaõpikust. Jooga tegeleb nii füüsiliste harjutustega, millest paljud on lõdvestavad (hatha jooga näiteks), kui hingamisharjutustega (pranajama), mis enamuses tasakaalustavad meelt ja mõjuvad tervendavalt. Füüsiliste harjutuste osas tegin täiesti tavalisi painutusi ja sirutusi, ette-taha-küljele, käteringe-jalgaderinge, väljaasteid jne jne, kõike, mis pähe tuli ja regulaarselt. Planeerisin oma aja suhteliselt tihedalt täis. Iga tööpäeva lõpus oli ka trenn, mingi kultuuriüritus või kokkusaamine tuttavaga. Nädalavahetusel käisin alati ujumas ja kellelgi külas. Niimoodi oli mul lõpuks vähe aega mõelda oma probleemidele ja elu hakkas vähehaaval muutuma. Loomulikult oli mul ka palju hirme, ärevust ja füüsilisi sümptomeid, ka ebareaalsustunnet vahel, aga ma ei pööranud sellele väga palju tähelepanu, sest mul olid meeles ka kusagilt kuuldud õpetussõnad, et kõik, millele tähelepanu pöörata (ehk oma energiat anda), hakkab kasvama. Nii ma siis vaatasingi, et, mida ma oma elus siis kasvatada tahan ja pöörasin sellele ma mõtted ja tegevuse. Lugesin positiivse stsenaariumiga raamatuid ja joonistasin ka ise pilte ja kirjutasin luuletusi, sellest, millist elu ma soovin ja kuidas kõik on hästi. Hakkasin enda eest rohkem hoolitsema, tegin endale hõrgutisi ja ostsin ilusaid riideid ja tegin igasugu mõnusaid protseduure savimaskid ja vannisoolad jne. Pidasin ka päevikut ja kirjutasin iga kord üles, kui olin midagi avastanud, mis aitas ärevusest üle olla. Lõpuks hakkas tunduma, et võiksin ka vabalt raamatu kirjutada, mida kõik tasub proovida, et ennast paremini tunda. Tegin ka palju asju, mida ma polnud kunagi varem teinud ja veetsin palju aega ka üksi. Niimoodi õppisin ennast paremini tundma ja sain ka enesekindlamaks. Näiteks läksin üksi jalgrattamatkale. Seal ei olnudki midagi nii erilist ses matkas, aga see fakt, et ma seda ise otsustasin teha ja tegingi, see oli kõige tähtsam. Toitke oma usku paranemisse ja katsetage erinevate võimaluste ja meetoditega, kindlasti on võimalik midagi enda heaks ära teha, sest igaüks tunneb ennast ju kõige paremini. Parimat!