Esileht Ilu ja tervis Kogume siia kõik ärevushäire sümptomid, mida olete tundnud RE: Koguks siia kokku kõik ärevushäire sümptomid, mida olete tundnud

Postitas:

minul hakkas 28nov tööjuures lambist käte värisemine, süda tegi imelikke jõnkse, pea läks paksuks, süda läks pahaks, neelata ja hingata ei saanud. Nüüd on sellest järele jäänud pidev ärevus ja hirmud. Kõige HAIGEM on see, et ma ei tea mida kardan, vahel mõtlen et ÄKKI kardan haiguseid, nüüd vahepeal arvasin et hakkab vaimuhaigus tulema. Ühest paanikahoost selline pidev ärevus, appi kui hullumeelne. Ja halb on mul ainult tööjuures, kodus olles nüüd muretsen lihtsalt järgmise tööpäeva pärast, et kuidas ma seal hakkama saan. Nädalavahetusel muretsen et ma ei jõua puhata ja juba pean jälle tööle minema. Kodune elu on super, elukaaslane on maailma parim, lohutab kui mul nutuhoog tuleb ja jälle \”tola\” olen, hoiab ja kallistab. Ja seda ena ajab nutma…et mina selline käkk ja tema armastab ja hoolitseb.
Ise olen õppinud sotsiaaltööd ja sel alal teen ka tööd, väga ränk töö on. Hiljuti olid väga pinevad ja rasked ajad tööl-ja eraelus, st töö kippus eraellu vastu minu tahtmist. Sügisel oli pimesoole opp, tegelt esimene paanikahoog tabas mind haiglas kui ma magada ei julgenud. Lisaks mul südamehaigus, mis eluohtlik pole (enne südamearsti olin ka ärev, aga kui arst ütles et ei sure ja ei tapa, siis läks ära) ja alles nüüd, lõi see uuesti välja, perioodil kus näiliselt ei ole midagi halvasti, töökaaslased head ja mõistvad, tööd oskan hästi. Kuigi enda ärevuse pärast lähevad ka klientide mured nüüd rohkem hinge, lausa nii hinge et olen paar korda nutnud peale nende käiku… olen 23, kas tõesti juba läbipõlenud? või mingi jõhker pingelangus? nüüd on igapäevaseks peavalud, pingepeavalu, selline raskus peas. Sain ka aja psühhiaatri juurde, aga alles jaanuari lõpuks.. ma ei taha neid muremõtteid oma pähe, ma juba muretsen sellepärast et ma koguaeg muretsen. Kui jabur saab olla. Õnneks käin trennis edasi, 2x nädalas pilatese moodi trenn ja ma ei nõustu end kuskilt välja lõikama, suren ja lähen kui tarvis, ma ei suvatse alla anda oma muremõtetele, aga kaua jaksab neid muretundeid taluda? Ma olen enam kui veendunud, et mul see ärevushäire alles algusjärgus ja kuna olen natuke ka õppinud seda teemat, siis õnneks tunistasin kohe probleemi ja panin arstile aja (ok, sõbranna soovitas ka väga tungivalt kohe tegutsema hakata). Ma tahan ühel päeval peret ja lapsi, praegu tundub see küll selline teema, et ma ei ole selleks võimeline.. 🙁
A, ja muidugi, hirm hulluks minemise ees – no super. Vererõhk oli muidugi ka tööl üüratu, koguaeg on nägu punane ja punastan, kuumahoog käib peast läbi, ebareaalsustunne on mu suurim hirm, sest kui mul on MURELIK klient ja ma hõljun, siis midagi head sellest tulla ei saa.
Aga ma ei ole tükk aega juba nii rõõmus olnud kui täna, seda postitust siin lugedes, täiega toeks olete.
Ja ma ei taha uskuda, et mul depressioon, sest kodus ja väljaspool tööd saab nalja küll kui mure ununeb, olen nagu mina ise juba. Aga siis..läheb kõik tagasi. MIKS ?? 🙁

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.