[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma olen üsna veendunud, et sealsed peamiselt levinud arusaamad lastekasvatusest küll USA-st ülevõtmist ei vääri.
Tüüpiline suurriik kes teadlikult vormib oma kodanikke, seda on kõige lihtsam teha igasugustes institutsioonides a la lasteaed ja kool.
Kes ajalugu vähegi teab, see on ka kursis kuhu maani natsid Hitleri saksamaal selle omal ajal viisid. Neil olid lausa lastekasvatusvabrikud, lastel polnud ema – laps oli kõigi oma!
Kui nüüd vaadata lasteaeda natukene üksikindiviidi vaatenurgast siis ega seal midagi ilusat ei ole, üks meeletu ühe malli tampimine ja pealesurumine käib. Vaadake kasvõi siinseid lõunaune teemasid vms. No ei ole võimalik et 20 lapsel on korraga samad vajadused ja soovid. Paradoks – minujaoks küll on. See suur USA on indivisuaalsuse ülistaja aga 3-kuuse sõime panek seda nüüd küll ei kinnita.[/tsitaat]

Millistest levinud arusaamadest sa siinkohal räägid? Palun kirjelda mullegi, saan ka ehk targemaks:)
Kui minu lapsest kasvab õnnelik, enesega rahulolev, eneseteadlik, analüüsivõimeline ja kompleksivaba inimene, siis pakun, et süsteem on teinud head tööd. Antud eeldusest aga lähtub siinne kool.

Palju sa üldse oled kursis USA algharidussüsteemiga? Minu vanem laps on käinud nii Eesti lasteaias kui ka USA omas ja kui esimeses ei harjunud ta kuu ajaga ära, siis teise tahtis ta tagasi minna juba teisel nädalal rõõmsa meelega. Küsimus on inimlikus suhtumises, positiivsuses ja lastega tegelemises. Ma ei tea, mis on 3 kuuste puhul kasvatajate ja laste suhtarv, aga näiteks 2 aastastel on see 5:1. Eks see anna oma pildi ka individuaalsest lähenemisest. Kasvatajad suhtlevad väga vanematega, laps saab sõltuvalt hoidust kas igapäevase või nädalase ülevaate oma tegevustest, magama (nagu siin see suur poleemika on viimasel ajal olnud) ei sunnita kedagi. Kui sa viitad päevakavale, siis rutiin on väikelapsele vajalik ja loob talle turvatunde.
Erinevalt Eestist on USA-s lapsevanematel suhteliselt lai valik, kuhu ja mis laadi lastehoidu/aeda laps panna. Jah, on olemas 3 kuustele lastehoide, mis on suunatud naistele, kes kahjuks peavad tagasi minema tööle, aga need on siiski vähemuses. Enamik peresid valivad sel puhul ikkagi lapsehoidja. Olen ise näinud selliseid kohti ja kui jätta kõrvale iseenesest mõistetav arusaam, et imikule on parim koht ema kõrval, siis paistavad need kohad rahulikud, turvalised ja armsad välja.

Algklassideski on laste arv klassides väiksem kui Eestis, sageli on abiõpetajad ning ka lapsevanemaid kaasatakse appi. Tuleb tunnistada, et minu kogemuse kohaselt on lapsed paremini käituvamad, austavad õpetajat ning suhtuvad õppimisse hoolega , kui võrdluseks tuua Eestit (olen Eesti koolis õpetanud ja võin seda päris kindlalt väita).

Sinu toodud võrdlus Natsi-Saksamaaga ei ole siinkohal tõesti vettpidav ja võibolla kui sa veidi rohkem loeksid ning ennast hariksid (nii ühiskonnateadluslikult kui ka ajalooliselt) suudaksid sa ehk midagi muud negatiivset USA propaganda kohta välja tuua. Siinkohal ehk tuleks mõista, et kool ei kasvata last, vaid seda teeb siiski lapsevanem(ad), kes peaksid last õpetama eristama tõde valest.