Varem mõtlesin, et ei pane oma last alla 3-aastasena aeda, nüüd mõtlen, et isegi vist alla 4-sena ei tahaks eriti teda lasteaeda saata. Miks? Sest mulle tundub kuidagi, et kodus on turvalisem. Siis on kindel, et ma ise jälgin teda, lasteaias peab kasvataja jälgima paljusid lapsi korraga ja vb ei panegi siis tähele kui mu laps kuhugi ronib või kuskilt kukub võim mõne väikse asja omale suhu topib vms. Ja mis veel teine oluline asi – ma vihkan seda kui mu laps haige on! Need haige-olemised on väga suured katsumused tervele perele, sest kui laps saab mingi nakkuse, on üsna suur tõenäosus, et ta nakatab ka mind ja siis oleme korraga haiged ja ei tundu just kuigi ahvatlev mõte olla koos lapsega korraga näiteks okseviiruses :S Tegelikult on see minu õudusunenägu. Aga kui mu 2-aastane käiks lasteaias siis oleks tõenäosus üsna suur, et talve jooksul tuleks vähemalt paar sellist õudusunenägu üle elada. Pealegi saab ta kodus olles rahulikult magada niikaua kui soovib, süüa minu arvates tervislikku ja e-vaba toitu, käime õues vastavalt ilmale (väga kehva ilmaga vägisi ei trügi õue üldse, aga hea ilmaga olin isegi sügisel temaga 4 tundi päevas õues, suvel tahaks järgmine aasta juba olla enamuse päevast õues temaga kui ilm võimaldab)….pealegi pole siis sundust elada ühes kohas..meil on mitu kodu ja kui laps ei käi lasteaias siis saame vabalt rännata siia ja sinna ning elada omas rütmis ilma mingite kohustavate piiranguteta.