Mul on laps kuuene, käin päeval tööl ja õhtuti loengutes, lausa neli korda nädalas.

Sügisest uue aastani oli okei, nüüd tunnen, et olen vaimselt väsinud ja ootan, millal see trall läbi saaks. Aga pooleli jätmine pole ka variant minu puhul.

Õnneks on meil vanaema kohe käeulatuses ja laps on tema või mehega, vahel paar tundi õhtul ka ise kodus kui vaja. Meil väike kortermaja ja palju lapsi, mängib siis tavaliselt nende pool või on teised poisid talle meie kodus seltsiks.

Töö on õnneks küll selline, kus päris kellaajaliselt viibima ei pea (lähen tavaliselt 11 paiku ja tulen 16), aga stessi palju ning osa asju teen kodust. Praegu isegi eelistaks vist 9-17 varianti, kus õhtul paned kontoriukse kinni ja keskendud muule.

Kui on toetav mees, siis kindlasti saate hakkama ja usun, et see raske aeg asub kokkuvõtteks ära.
Keegi siin eespool mainis, et koristaja oleks suureks abiks. Mul käib kord nädalas nädalavahetustel koristaja, kes tõmbab korteri vähe kobedamalt üle, need mõni tund ongi siis need, mille mina saan rahus lapsega kas õues, veekeskuses või mujal veeta.