[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Mina see saamatu teemaalgataja.
Sa ei saagi ju aru saada, kui sul pole just kolme last ja ei teadnud ette, et kolmanda lapsega on kõik need probleemid, mis ühe lapsega olla saavad.’ Tegelikult on jube inetu nii öelda sinu poolt. Ausalt kohe.
Kolmandat last meil poleks. Õnneks kõrgemal otsustati laps siiski meile jätta. Ju pikk haiglasolek, nõeladega torkimine ja muud asjad tegidki oma. Peale seda mul ongi ka uneprobleemid.
Gaasivalud, mis kestavad siiani, kuigi laps on 5-kuune. Massaashis käidud ja arstide vahel käime siiani lapsega 3xkuus.
Sa ikka tead, mis koormusest mina räägin? Suuremal lapsel diagnoositud ADHD ja talle peab tegema graafiku igal nädalal. Võtab jälle oma aja ja kontroll selle lapse üle on suur. Pisem ei saa hetkel lasteaeda, sest pole veel kohta.
Tagatipuks organiseerin laste kõrvalt ka palju muud. Aitan meest tema töös, arved jne….
Kas inimene näeb ette, mis võib tulla? Laps oli väga oodatud. Aga me ei teadnud, et nii läheb.
Mul kahe eelneva lapsega polnud titeeas mitte midagi sellist, nagu hetkel kolmandaga.
…. [/tsitaat]

Ma tean märksa rohkem, mida sa tunned. Me oelme mõlemad suht sarnases olukorras mis puudutab suurt (töö)koormust ning raskeid lapsi. Sinu probleemiks on tõenäoliselt sünnitusjärgne depressioon, millest sa lahti rabeleda ei suuda. Palun otsi abi, oma kogemusest võin väita, et isegi psühholoogi juures nõustamas käimine aitab kaasa. Siin anonüümselt kurtmine võib küll ajutist kergendust tuua aga lõpuks oled sa ikka oma enesehaletsuse võrgus ja teed asja veelgi hullemaks.

Minu märkus sinu kui saamatu ema kohta käis lapse nutu suhtes. Tavaliselt on esmakordsed emad need, kes ei julge lapsega väljas käia, sest laps võib nutma hakata. Kolmanda lapsega võiks ikka närvid vähe tugevamad olla.