Esileht Beebi ja mitmikud Ma nõrken ja samal ajal söön magusat RE: Ma nõrken ja samal ajal söön magusat

Postitas:
Kägu

RE: Ma nõrken ja samal ajal söön magusat

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Saan aru, et teemaalgatajal on kolmas laps? Seega jääb mulle mõistatuseks, kuidas ta nii hädaline on… Minul on 2 väikest last ning lapse karjumist (ükskõik kus olukorras) ma küll ei karda enam.
Kui laps ei maga, siis tuleb lahendus sellele olukorrale leida – kui terviseprobleeme pole, siis unekool, kui hambad, siis igemegeel jne.
Mehele saab öelda, et ärgu ostku maiustusi, vaid pigem puuvilju. Telefoni EI PEA vastu võtma.

Depressiooni puhul võiks ka abi otsida – nõustamine või ravimid. Mis mõte on lasta endal piinelda ning selle läbi ka perel kannatada. Ja pere kannatab rohkemgi kui sina. [/tsitaat]

Mina see saamatu teemaalgataja.
Sa ei saagi ju aru saada, kui sul pole just kolme last ja ei teadnud ette, et kolmanda lapsega on kõik need probleemid, mis ühe lapsega olla saavad.’ Tegelikult on jube inetu nii öelda sinu poolt. Ausalt kohe.
Kolmandat last meil poleks. Õnneks kõrgemal otsustati laps siiski meile jätta. Ju pikk haiglasolek, nõeladega torkimine ja muud asjad tegidki oma. Peale seda mul ongi ka uneprobleemid.
Gaasivalud, mis kestavad siiani, kuigi laps on 5-kuune. Massaashis käidud ja arstide vahel käime siiani lapsega 3xkuus.
Sa ikka tead, mis koormusest mina räägin? Suuremal lapsel diagnoositud ADHD ja talle peab tegema graafiku igal nädalal. Võtab jälle oma aja ja kontroll selle lapse üle on suur. Pisem ei saa hetkel lasteaeda, sest pole veel kohta.
Tagatipuks organiseerin laste kõrvalt ka palju muud. Aitan meest tema töös, arved jne….
Kas inimene näeb ette, mis võib tulla? Laps oli väga oodatud. Aga me ei teadnud, et nii läheb.
Mul kahe eelneva lapsega polnud titeeas mitte midagi sellist, nagu hetkel kolmandaga.
Teistele tublidele – eks jällegi on see aeg, mis toob vastuse lõpuks ja ka rahu.
Tegelikult on hea teada, et minusuguseid on veel, samas jälle kurb. Ma ju tean, mida peate päevast päeva läbi elama.
Eks vahel anonüümselt halamine teeb kah head. Mul on natuke parem. Kuigi väsinud olen ikka. Hommikuks sööngi alati putru. Väljas tahaksin küll kusjuures rohkem käia. Vahel jalutan päevas vaid 30 minutit. Erilise pakasega märkasin, et laps on kõige rahulikum ka vankris.
Tegelikult ma sööngi tervislikult. Sellist kommisöömist polegi mul kunagi olnud. Liha, kala ja puuviljad ning juurviljad on ikkagi iga päev menüüs.
Elame aga edasi ja loodan, et paari kuu pärast asi siiski parem on.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt