tean mida tunned. mul on küll ainult jõuludest saadik lapsed järjest ära kukkunud. 3 a sai tuulerõuged enne seda oli nädal palavikku ja siis lõid välja alles ja siis see mäkerdamis periood. Loomulikult tahab 7 a ka tähelepanu ja ka 3-kuune 🙂 üldiselt on mu kõige pisem suht rahulik kuid tal ka ige paistes ja ila jookseb ja veidi isegi kumab see kiku. kuskilt midagi tulemas on. (esimestel tuli ka kolme kuuselt hambad) siis nüüd kui issi ka veel kodust ära on suurem 7a tuulerõugetes ja ikka väga hullult. Lausa jälgisin teda täna öösel kuna oli oht et peab EMO-sse minema 🙁 läks õnneks ja veel parem on see et sellel 3-kuusel ka rõuged 😀 ise saan magama alles 00-01 ajal siis tahab see pisike umbes 5ajal süüa aga iga jumala öö on üks suurematest korra üleval (emb-kumb siis) kes tahab juua kes pissile jne jne jne. Ei ega ma ka kurda lapsed on toredad ja igati tublid maja tahab ka suure osa endast (koristamine kütmine jne ja loomulikult ka lemmik kes ei lase ennast unustada kui ikka välja ei saa siis hüppan nii kaua ukse lingi külge kui keegi tuleb ja laseb mü välja ja seda ka öösel 😀 ) iga päev sisendan endale et ma suudan ja saan ja tahan. Ja ma olengi tubli 3 lapsega nn poolekohaga üksikema 😀 ja olen rahul. Usu asi läheb iga päevaga paremaks. Ma ei suutnud sügisel uskuda seda kuhu aeg kadunud on ja mu pisike preili nii suur juba on, et kooli läheb. ausalt olin isegi veidi nukker, et aeg nii kiirelt lihsalt kaob, selliste mõtete mõlgutamise peale 🙂