18 aastat kooselu. Mina olin 18, mees 19 kui koos elama hakkasime . 3 last.
Ela ise ja lase teisel elada: lahtiseletatult, et olgu sul omad huvid ja sõbrad, mis muidugi võivad ajapikku ühiseks saada, kuid tingimata ei pea. Ole ise avatud uuele ja salliv kui su abikaasa vaimustub ja huvitub mõnest uuest asjast, hobist. Ära piira ega anna valikuid , stiilis mina või…
Arene ise ja lase teisel areneda. Ole valmis , et suhtes on head ja halvad ajad ning neeed lähevad mööda kui Sa seda ainult tahad. Ole valmis kooselust loobuma kui see vajalik on ehk kui inimene soovib tunda õnne ja armastust sinuta, siis anna talle see võimalus. Ära nuhi ja kahtlusta koguaeg. Lepi , et sina ei ole maailma naba ja su kaaslane ei mõtle nagi Sina. Kõigil on vigu, halbu harjumusi ning kõik eksivad mõnikord oma valikutes. Ole salliv ja tolerantne sinnani, kus Sa ei pea oma minast loobuma. Väheoluline ei ole ka see, et ollakse perekond oam traditsioonidega ning kasvatatakse lapsi ühiselt ehk siis teisisõnu võetakse oma mehe pere parimad traditsiionid ja enda pere parimad ning luuakse nende baasil enda pere jaoks parim. Pea lugu mehe vanematest ja tema lähedastest ning sõpradest.