Ööde kohta ütlen mina ka, et mida vähema võimlemisega seda korraldada annab, seda parem. Samas magan ma ise paremini siis, kui mul kahte last kaisus pole, nii et proovin ära sokutada kui võimalik. Kui ei saa, siis magavad kaisus, ninad püsti:) Mõni öö on päris kena, aga üldiselt on mul ikka pärast hommikukohvi tunne, et võiks KOHE tagasi magama minna. Väiksed gaasimured on siin ka ühel tibinal, seda küll ainult õhtuti. Lutivõtmise olen mina ka lastele harjutanud, muidu ei saakski vahel rahu. Lisatoit on nüüdseks ära jäänud, kahekuuselt tuleb ilmselt kuskil viis kilo mõlemal ära. Ma loodan, et jaksavad end nüüd varsti ka ise nati rohkem lõbustada ja ümbrust vaadata, praegu kohe häda lahti, kui kauemaks ühte kohta/asendisse jäävad. Muidu hea, et jahe suvi – kui enam muud ei aita, siis pakin kombekasse ja tõstan õue magama. Aga jah, kui ei ole just ülirahulikud lapsed, siis treenib kaksikute mamma küll oma närve raudsemaks, eriti mis puudutab nutmist. Oeh!

Positiivset ka – kui ikka naeratavad, siis süda sulab. Ja tore, vaadata, kuidas mei kahene nüüd kogu aeg oma kahe nukuga toimetab:)