Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Vastsündinule b-hepatiidi süst – teha või mitte? RE: Vastsündinule b-hepatiidi süst – teha või mitte?

Postitas:
Kägu

RE: Vastsündinule b-hepatiidi süst – teha või mitte?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina ei lase kumbagi vaktsiini teha, nt Rootsis-Norras tehakse B-hepatiidi süst alles 12 aastasele lapsele ja tuberkuloosi süsti neil ka ei tehta. Kolmikvaktsiin tehakse 1-1,5 kuud hiljem kui Eestis (ühesõnaga seal hakatakse last torkima palju hiljem). Ka rasedaid ei torgita ja ei tüütata nii palju, käid ämmaka juures, kui miski vaevab, ei pea iga jumala kuu pissiproovi viima. Endal veel 2 kuud lõpuni jäänud ja pean tõdema, et mingeid suuri vaevuseid küll ei ole.
Beebide kohapealt, miks ei tee kohe sündides vaktsiini, on põhjus imelihtne, esiteks on beebil alguses üldse väga raske kohaneda, ta peab iseseisvalt rinnapiima seedima (nii paljudel lastel tekivad gaasid, kellel lausa koolikud, ka allergiad jne) – juba see on talle nii raske, teiseks ei suuda nii väikesed igasugu vaktsiinidega võidelda, neil puudub ju igasugune immuunsüsteem ja kui hakkame kohe neid torkima, siis seal ei saagi midagi tekkida. Tänapäeva lapsed on minu meelest koguaeg haiged, oma lapsepõlvest küll ei mäleta, et oleksin pidevalt kodus tatine, köhane jne olnud – sõime liiva ja mulda 😀 ja polnud meil häda midagi! Kolmandaks peab hakkama selline väike keha soojust tootma, st alguses sündides nende pisike kehakaal ei suuda piisavalt sooja tekitada – ka see on raske, millega vastsündinu peab hakkama saama.
Seega kui kaalud mitte teha, siis ära tee, alati saab ju hiljem need järgi teha, kui soovi. Kuigi, aru ei saa, kust kohast peaks selline väike tegelane b-hepatiidi saama? Meie kes me mullahunniku otsas kasvasime, me peaks siis ammu surnud olema, meile seda ju ei tehtud. Ja võid mõelda, miks Rootsis-Norras alles 12 aastastele seda b-hepatiiti tehakse? Mingi põhjus seal ju on![/tsitaat]Mis puutub sellesse, et eri maades on vaktsineerimissoovitused erinevad, siis nii peabki olema – see sõltub ja peab sõltuma sellest, missugused haigustekitajad, millise ravimiresistentsuse ja millise virulentsusega, missuguse kontingendi hulgas konkreetses ühiskonnas levinud on.

Immuunsüsteemi ühegi vaktsiiniga üle ei kurna, sest sellega tegelemine võtab immuunsüsteemilt vaid imeväikese murdosa võrreldes kogu immuunsüsteemi muu samaaegse tegevusega.

Seda, millal üht või teist vaktsiini tasub teha, et ka immuunsus tekiks, on loomulikult uuritud ja keegi ei tee vastsündinule neid vaktsiine, mille puhul ei ole lapse organism veel küllalt küps immuunsuse väljaarendamiseks. Eri vaktsiinid kutsuvad esile erinevat tüüpi immuunvastuse ning seetõttu ongi erinev esimese vaktsineerimisannuse ajastus. Kui niisuguste asjadega ei arvestataks, tehtaks kohe sünnitusmajas ära vaktsiinid kõigi nende haiguste vastu, mis lapsi esimesel eluaastal eriti ohustavad (nt läkaköha, leetrid jne). Paraku saab vaktsineerida tõesti alles siis, kui immuunsüsteem on küps vastavale vaktsiinile küllaldaselt reageerima. B-hepatiidi vastu võib rahumeeli vaktsineerida kohe lapse sünni järel.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt