Teema: Abort on ainult naise otsustada?

Feminatsid ütleks, et Varro, sina või?

Aga muidu – jäta see naine kus seda ja teist ja otsi omale normaalne naine, kes tahab omi lapsi ja lastele perekonda (ema ja isa). Näidustuseta abortinud naine ei tea ise ka, mida ta tahab. Pärast on võib-olla veel abordi tagajärjel viljatu ja siis ootab, et sa tema, tema kassi ja tema koeraga “perekonna” moodustaksid, sest “armastus on ju kõige tähtsam”.

No paraku nii on.
Naine ei ole inkubaator.
Ta otsustab oma keha üle ise. Keegi ei saa kohustada inimest rase olema ja sünnitama vastutahtmist.
Kujutan ette, et see võib mehe vaatenurgast, kes last sooviks, väga kurb ja traagiline tunne olla.

Sind aitaks ainult see, kui ta ise meelt muudab ja kokkuleppele saate lapse sünnitamises ja ühiselt üleskasvatamises.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

ei ole jah, aga sa ju veel suht noor, ehk leiad ikka kunagi kellegi, kes nõus on

Asi pole ju selles, et tahaksin meeletult kohe ja praegu perekonda luua. Lihtsalt see laps on ju juba olemas! Ja minu oma.

Sa ju kuulsid, kuidas meie, naised, selle peale vaatame? See pole mitte sinu laps, vaid tema keha.
Selliste jälkusteni on viinud meid feminatslik mõtlemine.

Siin foorumis kargab aegajalt üles teema, et mehel peaks olema abordi üle otsustamiseks täpselt sama palju õigust, kui naisel. Paraku pole mees ja naine võrdsetel positsioonidel ega hakka ka olema.

Kui tahad kindlasti isaks saada, aga head ema kandidaati pole, siis surrogaatemasid saab kuuldavasti mõistliku raha eest palgata madala elatustasemega riikidest. Siis on kindel diil, kui tähtajaks tervet ja tugevat last ette näidata pole, siis poolt raha ei saa jne.

Kägu kirjutas:

Loomulikult kutsusin teda enda majja elama. Sellega ta polnud nõus. Pakkusin, et teeme notariaalse lepingu, et osalen lapse kasvatamises ja kui see on tema soov, kasvatan lapse üles üksi ega nõua temalt sentigi. Ei sobinud talle seegi variant.

Kutsusid enda juurde elama ja pakkusid lepingut. Aga kas sa abieluttepaneku tegid?

Jah, paraku on abordi üle otsutaja ametlikult naine ainuisikuliselt. Mees ei saa aborti keelata, ega saa ka naist aborti tegema sundida. Aga normaalses suhtes otsustatakse selline asi siiski koos. Kui üksteisest hoolitakse ja teist armastatakse, siis räägitakse see koos läbi ja tehakse otsus koos. Armastad sa teda? Aga tema sind?

Iseenesest tundud sa mulle sümpaatsena ja vabandan, kui sinu puhul täiega puusse panen. Aga tavaliselt on selle asjaga nii, et aborti sooviv naine ei usalda lapse isa piisavalt. Seda ta ju sinule muide üsna otse ütleski: et ta ei ole valmis oma elu pooleli jätma. Selle lausega andis ta mõista, et kardab jääda lapsega, kui too juba sündinud on, tegelikult ilma peale üksi. Ja see võib tõesti tähendada elu poolelijätmist. Kui naisel on olemas usk, et lapse isa samuti lapsekasvatuses temaga koos osalema hakkab, siis ei saa ju mingist elu poolelijätmisest juttugi olla – mõlemad muudavad oma elu teatud mõistlikul määral, kohandavad lapse sinna sobivaks. Vahel võib mees lubada, et kasvatab ise last ja mis kõik veel, kuid lapse sündides osutub endine harjunud elulaad siiski armsamaks, soov pidevalt õhtuti pärast tööd veel klubis või sõpradega õllekas käia on sama kõva kui ennegi.

Mind huvitab, nagu teisigi siinseid – kas sa naisele abieluettepaneku ka tegid? Öelge mis tahate, kooselukatest käod, kuid abieluettepanek ja selle teoks tegemine on naisterahva jaoks esimene tõestus, et mees teda tõsiselt võtab. Jah, lahutada saab muidugi ka abielu, kuid olgem ausad – abielus olles on lahkuminek siiski mõnevõrra tüütum ja tülikam kui niisama vabalt koos olles.

Kägu kirjutas:

e: tutvusin 25-aastase naisega, klappisime hästi. Siis teatas ta, et on lapseootel, aga kavatseb raseduse katkestada. Põhjenduseks toob, et pole valmis oma elu pooleli jätma, mida iganes see tähendab. Otsus on kindel. Mina aga tahan seda last. Väga tahan. Olen nõus üksi teda kasvatama.

Kompenseeri talle heldelt 9 kuud lapse kandmist.

Kägu kirjutas:

minu meelest võiks küll olla nii, et abordi tegemiseks on vaja isa nõusolekut

Sinu ettepanek tähendab siis, et mees saab ainuisikuliselt abordi üle otsustada? Teen salaja kondoomi augu või lihtsalt vägistan naise ilma kondoomita, ja pärast nõuan, et naine peab sünnitama. Nii tore oleks sellises ühiskonnas naine olla.

Ja kuidas sa teed – sealjuures veel väga raseduse alguses, enne 12 nädala täitumist – kindlaks selle, kes on isa? Eriti praegusel juhul, kui abielu ei ole, kooselu ei ole, isegi suhet õieti ei ole. Iga suvaline mees võib suvalisel naisel aborditegemise keelata?

arvan, liba. viimasel ajal on tekkinud kirjutisi teemal, kuidas meestel peaks olema õigus abordi üle otsustamise kohta.
Mehed – kui hakkate ise sünnitama – siis hakake ka otsustama.
3 lapse ema, kes teab nii raseduse, sünnituse, kui ka sünnitusejärgseid vaevusi.

Kägu kirjutas:

Naine ei ole inkubaator.

Kui juba jalad laiali ajad, siis oled ka . Lausa uskumatu, kuhu tänapäeva maailm jõudnud on.

Kägu kirjutas:

Miks ometi peaks mõni mees tahtma seda teha? Lapsi tahtvaid naisi on ju küllalt. Kas tõesti mõni mees soovib last sünnist saati üksi kasvatada?

äkki seetõttu, et mõni mees ei taha, et tema laps tapetaks?
kui mehelt teoreetiliselt küsida, kas ta tahab lapsi, võib vastus olla, et ei taha. kui aga mõni seeme on idanema hakanud ja tema laps reaalselt loodud, siis võib see arvamus väga muutuda.
kas tõesti tundub uskumatu, et mõne mehe jaoks algab samuti lapse olemasolu juba eostamisest, mitte ei oota, kuni maimuke ilma sünnib või kõndima hakkab?

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

minu meelest võiks küll olla nii, et abordi tegemiseks on vaja isa nõusolekut

Sinu ettepanek tähendab siis, et mees saab ainuisikuliselt abordi üle otsustada? Teen salaja kondoomi augu või lihtsalt vägistan naise ilma kondoomita, ja pärast nõuan, et naine peab sünnitama. Nii tore oleks sellises ühiskonnas naine olla.

Ja kuidas sa teed – sealjuures veel väga raseduse alguses, enne 12 nädala täitumist – kindlaks selle, kes on isa? Eriti praegusel juhul, kui abielu ei ole, kooselu ei ole, isegi suhet õieti ei ole. Iga suvaline mees võib suvalisel naisel aborditegemise keelata?

Moslemiriikides nii ongi.

Mina naisena enne sureks, kui vägisi sünnitaks mingile jorsile lapse, kes arvab, et tohib minu keha üle otsustada. Kui Eesti muutuks selliseks riigiks, oleks see ka kohemaid naistest tühjaks jooksnud riikidesse, kus naist hinatakse inimesena, kellel õigus oma keha üle ise otsustada, nagu meestelgi. Ükski täie mõistuse juures naine pole nõus laskma ennast seemendada ja siis sünnitada.

Meestel on lapse saamiseks lihtne moodus: leida naine keda ta armastab ja kes ka just teda armastab ja temaga lapsi tahab. Naisele tuleb midagi vastu ka pakkuda, mitte ainult nõuda. Pakkuda tuleb tingimusteta armastust ja turvatunnet!

Aga, nagu teema-algatusest näha, ei viitsi see mehepoeg ise üldse mingit vaeva näha, et naisterahvale tõsiseltvõetav partner olla, kellega naine lapsi saada sooviks. Muudkui aga nõuab, et sünnitatagu talle lapsi. Vaadaku peeglisse ja alustagu otsast peale, seekord õigest otsast.

Abort on jah ainult naise otsustada ja nii jääb, sest nii on õige!

Kägu kirjutas:

No paraku nii on.
Naine ei ole inkubaator.
Ta otsustab oma keha üle ise. Keegi ei saa kohustada inimest rase olema ja sünnitama vastutahtmist.
Kujutan ette, et see võib mehe vaatenurgast, kes last sooviks, väga kurb ja traagiline tunne olla.

Sind aitaks ainult see, kui ta ise meelt muudab ja kokkuleppele saate lapse sünnitamises ja ühiselt üleskasvatamises.

Ainult et see otsustamine võiks alata juba enne, kui laps eostatakse. Naine ei otsusta antud juhul enam mitte ainult oma keha, vaid ka lapse keha üle. Abordi kasuks otsustades teeb ta seda veel eriti räigel viisil, tappes täiesti süütu olendi. Kui naine sellele enne ei olnud võimeline mõtlema, siis on ta loll ja lollil inimesel ei peaks olema õigust enda keha üle otsustada, sest ta pole võimeline adekvaatseid otsuseid tegema.