Tere!
Jagaksin ka oma lugu.
Kuna minul on alati päevad olnud väga hullud, nii valuliselt kui ka jooksu mõttes, siis ma ei osanud esialgu miskit kahtlustada.
Pille võtsin esimest korda kui oli 19 (aastal 2011, mehega olime koos aastast 2010). Sai mehega (eksmehega) nii kokkulepitud, et hakkan pille võtma. Pillid panid asjad paika, kõik toimis ja minu õnneks võtsin kaalust alla aga rinnad paisusid :). See oli positiivne! ( Yasminelle pille kasutasin). Paari aasta pärast kui lahku läksime, otsustasin, et mina pille ei vaja. Jätsingi pillid ära, aga siis tekkisid suht kohe valud ja pidev väsimus ja nõrkus ja kohutav olek. Kuna olime eksmehega mingi aeg kokku saanud ja kohtumine lõppes jahm khmm ( vast juhtub ka teistel) ja siis ma juba enam pille ei võtnud, kahtlustasin ehk olen rase. Päevad hilinesid juba 2 nädalat, lõpuks oli ka nii halb olla igapäevadel ja tekkisid kõhuvalud, nii et eksmees põrutas järgi viis mu emosse. Haiglast sain paari tunni pärast minema saatekirjaga, et tulge homme uuesti ja saadame kohe naistearstile. Eksmees oli ehmunud kui ka õnnelik, et noh tema on minuga alati last tahtnud… Järgmine päev kontrolli minnes küsis arst, et kas laps oleks oodatud ( mis ma ikka vastan, et mehega lahus ja ei ole ?), et ikka jah kuna tegelikult mina olen hull lastearmastaja :). Vaatas mu üle, ja ütles et tundub siiski et tulevad päevad aga päris kindel selles ei saa olla. Pidin kindlasti helistama uuesti kui ei ole hakanud, siis uuritakse edasi. Päevad siiski hakkasid õhtuks.
Edaspidi siis arvasin ja pidasingi neid valusid ja halba olekut päevade eelnevaks sümptomiteks.
Olin ikka hädas oma päevadega, kui teised sõbrannad kurtsid väikest kõhuvalu ja peavad sidet kasutama, siis mina laksasin sisse endale iga 4 tunni tagant kaks korda 400 ibumetini, et kuidagigi oli. Kõht oli hullult paistes, alaselja valud, kõhuvalud, topelt kaitse all ( suur side ja suur tampoon, mida käisin ka iga 2 tunni tagant vahetamas esimesed 3 päeva kindlasti). 4ndal päeval sain alles end inimese moodi tunda. Mingi aeg läksin oma naistearstile, kes hoolikalt kuulas mind ning otsustasime, et kuigi mul suguelu polnud juba pikalt, hakkan ikkagi pille võtma (YAZ aastal 2014), et saada päevad kontrolli alla. Asi muutus hullemaks, kõik läks sassi. Päevad ei tulnud siis kui pidi olema pillivaba periood, näonahk läks tuksi, valud olid ikka. Lõpuks loobusin nendest ka. Kannatasin lihtsalt, kuni 2014 novemberikuus päevad hilinesid järsku 2 nädalat ( olin endale tõmmanud telefonisse appi, mis luges kunas päevad algama peaksid) ja kui nad hakkasid, ma ei tahtnud enam elada. See oli midagi õudsat, ma karjusin valudest ja olin kõveras maas voodi kõrval nutsin, lihtsalt niiiiiiiii kohutavalt valus oli 🙁 !!!! ja see jama kestis kuskil 2-3 päeva ! Ükski valuvaigisti ei mõjunud, olin paistes ja valudes. Jooksu nagu polnudki aga valud olid ulmelised!
Mainin ära, et käis pidevalt arstide vahelt oma kõhuvaludega ja kõik arvasid ainult, perearst oli ka nii lammas, et igakord kui sisse astusin olin tema arust rase. Ütlesin, et selleks peab midagi tegema ka, et enam seda juttu ja diagnoosi kuulda ei taha. Tänu nendele valudele ei käinud ka mu kõht enam läbi ja minul oli see olukord midagi uut ja jubedat, sest vetsus käimine päästiski mind nendest valudest kui teise häda ära tehtud sai.
Perearst LÕPUKS saatis minu vingumise peale mind Tartu ma enam arsti ametinimetust ei mäleta, aga seedekulgu uurib ning rääkisin oma mure ära. Arst oli noormees, kes võttis asja väga tõsiselt, palus tuua kõik proovid ja saatis ultrahelisse. Sain temalt vastuseks, et kõik on korras aga teda paneb ikkagi muretsema, miks mul kõht valutab ja nii hullud naistevaevused mind kimbutavad. Palus, et võtaksin oma naistarstiga ühendust ja uuriksin endometrioosi kohta. Kui ise selle kohta googeldasin ja lugesin, siis pidin nutma hakkama, et võibki vabalt olla. Mind ajas nutma just mõte, et äkki asi juba nii kaugel, et ei saa lapsi 🙁 !
Minu naistearst võttis seda väga tõsiselt ning suunas endometrioosiga rohkem kokkupuutunud naistearsti juurde edasi. Ultrahelisse saadeti, avastati paremalpool midagi tsüsti laadset umbes 5 cm suurune ollus. Sain peale 4 kuuks pillid, nime enam ei mäleta ( suvi-sügis 2015) ja pidin siis uuesti ultrahelisse minema ( olin seal ka korduvalt käinud nagu püsiklient juba..See siis, mida tehakse sisemiselt, õõh jube!). Mitte midagi polud muutunud, olukord sama!
Arst lootis, et pillid muudavad selle tsüsti väiksemaks (lootis, et on tavalise munasarjatsüst, mida ma ka läbi elanud olen.. see mul lõhkes 2014 talvel). Siis arst ütles, nüüd on nii, et see siiski on endometrioos ja teeme sulle nii kiiresti operatsiooni kui saab. Ma hakkasin ikka väga nutma :(.
Detsembris käisin kontrollis, ja operatsioon (laparoskoopia) toimus 18.01.16. Eelnevalt tegi arst kontrolliks, et poleks pahaloomuline endometrioosiline tüst, igasuguseid uuringud ja proove. Õnneks oli kõik korras ja kui alguses arst kinnitaski, et ei pruugi lapsi saada, siis seekord ütles, et lootust on. Nii palju mul vedas, et see tsüst polnud kuskile end kinnitada jõudnud, ja endo koldeid ka pole, siis mul on rasedaks jäämise võimalused suuremad.
Kohe peale oppi sain Visanette ravimid peale. Arst ütles, et teeme 4 kuud kuuri, aga kui 2 kuud läbi on helista teeme kontrolli. Kui 2 kuud sai täis siis kontrolli minnes arst küsis, kas päevad jäid ära. Vastasin, et ei ja pikaks venisid. Valusid polnud aga määris kaua lihtsalt. Arst ütles, et selge need peavad ära jääma teeme ravi 6 kuud ! Ma vahtisin suu lahti, et päriselt ??? Ma olin selle kahe kuuga juba niimoodi juurde võtnud, et ma mõtlesin apppiii!!! suvi ja mina olen nagu ema elevant!
Nojah, tuleb kannatada. Nüüüd sai mul 4 kuud ravimeid võetud ja helistasin arstile, et kas midagi muud ei saa teha, et ma olen pea 10 kg juurde võtnud ja ma lihtsalt ei suuda enam, midagi selga ei lähe koguaeg igatepidi paistes ja krdi raske on olla. Arst oli nõus ära jätma juhuuu!! Ültes, et seda on tõesti palju, et kuna päevad olid ka ära jäänud ilusasti, siis ärgu ma enam võtku ja 9.06.16 lähen kontrolli. Arst küsis, et kas paneme pillid peale või hakkan beebit meisterdama, siis minu vastust oli kindel, et soovin last saada. Hetkel mul maailma parim mees, kes hoolib minust nii palju ja on ka lapse saamiseks valmis ja õnnelik, siis mis me enam ootame 🙂 !
Jube pikaks sai ja võib olla vigu palju vabandan, aga ehk kellegil kasu!
Arst natuke kahtlustab ja ma ise ka, et võin juba rase olla, aga ma ei julge unistada :). Mainin ära, et hetkel olen 24 :).
Kõike kaunist!
M.
