Olen kuulnud ja laps räägib samuti tuttavate kogemustest, et hästi oluline on sissesaamise kindlustamiseks panna koolid õigesse eelistusjärjekorda. Kuidas on teie noorte kogemused, kas kolmanda valiku kooli on üldse lootust sisse saada? Kindalsti sõltub see palju katsete tulemustest, et kui teed katsed supertulemustele, siis on iga kool sellisest noorest huvitatud. Aga kui katsed lähevad nii enam-vähem siis ma eeldan, et kolmanda valiku kooli vestlusele ilmselt enam ei kutsuta või siis oleneb ka koolist ja konkursi suurusest sellesse kooli ja üldisest tasemest? Arvatavasti Reaalkooli ei pääse keegi, kellel on see kolmanda eelistusena, sest konkurss sinna on väga suur ja sisse saavad vaid supertulemustega noored, kellel kool esimeses valikus? GAG vist sama, et suur konkurss vähemal osadesse õppesuundadesse ja kolmanda eelistusega ei pääse kuhugi. Kas keegi teab, kuidas on 21.kooliga ja TIK-ga Kui suur on nendesse konkurss tavaliselt ja kui see kool on kolmandas valikus kas on lootust sisse saada?
Ootaks eelkõige tagasisidet nendelt kelle laste tulemused olid katsetel n.ö. keskmised või veidi üle. Eeldan et alla keskmise tulemustega ei pääse mitte ühtegi nelikkatsete kooli ja väga heade tulemustega saad valida ükspuha mis kooli oma kolmest eelistusest?
Teema: Gümnaasiumi sisseastumine – nelikkatsete eelistuse järjekord
Meie pere kogemused eelmisel aastal sellised, et 21. Kooli, mis oli pandud teiseks valikuks, enam ei saanud. Katsete tulemused olid okei, vestlus maksimum, aga lõpuks öeldigi otse välja, et pingeritta pannakse ainult need, kes panid kooli esimeseks valikuks ja ülejäänutest tehakse ettepanek vaid maksimumtulemuse saanud kandidaatidele (miks nemad peaksid olema huvitatud oma teise-kolmanda valiku koolidesse minekust, ei oska ma küll arvata). Sain aru, et eelmisel aastal oli esimene kord, kui 21. Kool niisugust lähenemist praktiseeris, varem oli tõesti alles kolmanda valiku koolidesse vähe lootust saada. Nõme, et nad kohe seda välja ei öelnud. Mul jäi mulje, et ka vestlusi läbi viivad õpetajad ei olnud selle detailiga kursis, sest nt minu lapsele öeldi vestlusel, et oled vastu võetud.
Sellega on minu meelest nelikkatsete mõte kadunud, sest suuremad šansid sisse saada oleks juhul, kui iga kool eraldi katseid teeks ja arvestust peaks.
koolid valivad tavaliselt õpilased välja nende seast, kes konkreetse kooli esimeseks valikuks panid. loogiline ju, sest nende laste puhul näeb kool, et see on lapse esimene valik, mitte tagavaravariant ning kui tugeva tulemustega esimese eelistuse lastest saab klassid täis, siis nii ongi.
kujuta ette, et sul on 2 mehekandidaati, kellega sa abielluda tahad ning jüri ütleb, et jaaa, kohe abiellume. mart aga ootab seda, kas mari teda tahab või mitte ja juhul, kui mari ei taha, siis abielluks sinuga 🙂 ise eelistaks ju ka seda, kes sind esimesena tahab.
kogemus endalgi, lapsel olid max punktid katsetel ning 2. valiku kool talle kohta ei pakkunud.
koolid valivad tavaliselt õpilased välja nende seast, kes konkreetse kooli esimeseks valikuks panid. loogiline ju, sest nende laste puhul näeb kool, et see on lapse esimene valik, mitte tagavaravariant ning kui tugeva tulemustega esimese eelistuse lastest saab klassid täis, siis nii ongi.
kujuta ette, et sul on 2 mehekandidaati, kellega sa abielluda tahad ning jüri ütleb, et jaaa, kohe abiellume. mart aga ootab seda, kas mari teda tahab või mitte ja juhul, kui mari ei taha, siis abielluks sinugaise eelistaks ju ka seda, kes sind esimesena tahab.
kogemus endalgi, lapsel olid max punktid katsetel ning 2. valiku kool talle kohta ei pakkunud.
kui lõppkokkuvõttes saab laps valida ainult ühe kooli (sest teine valik ju enam tähtsust ei oma), siis milleks neid koole üldse pingeritta panna? küsigu kohe, milline on see üks neist, kuhu ta minna tahab. ja sellisel juhul ongi ju täiesti mõttetu neid ühiskatseid teha, kui sisuliselt saad valida vaid ühe kooli ja teised on nagu vormitäiteks.
mul jäi küll mulje, et vähemalt 21. kool võtab vastu pigem nõrgemate tulemustega, aga esimese valiku omad. minu lapse kohta öeldi otse, et oleks sisse saanud, kui oleks esimene valik olnud.
kusjuures ma imestan seda 21. kooli enesekindlust. see on ju siiski kõige nõrgem neist neljast koolist ja juba seetõttu, ma usun, on nad kõige vähematel esimeseks valikuks pandud. nii et ise tõmbavad oma taset tegelikult alla selle otsusega.
Ma ei saa aru, mis mõte nendel eelistustel ja ühiskatsetel siis üldse on kui nagunii teise valikusse ka enam ei saa. Minu laps on praegu viieline ja huvide poolest võiks kandideerida mis iganes kooli nendest. Igas koolis on mingi õppesuund mis teda huvitaks v.a TIK. Huvitavad nii keeled, humanitaarained, loodusteadused kui ka matemaatika. Suht kehva üldse, et ta peab juba mingi valiku tegema praegu. Oletame et ta oleks tugev eriti reaalainetes, siis loogiline, et esimese eelistusena paneks Reaalkooli, sest see kool reaalkallaku osas ilmselt parimal tasemel. Samuti on ju reaalsuunad nii GAG-s kui 21.kk. Kui laps katsetes ei saa päris 100% tulemust vaid näiteks 99% siis tõenäoliselt Reaalkooli ei saa, aga vbl saaks 21.kooli, kas siis 21 kool võtab pigem kehvema tulemusega ja esimese eelistusega kui parema tulemusega ja teise eelistusega? Suht ajuvaba mu arust. Ma küll eelistaks võtta tugevama ja meeldivama õpilase.
Abieluga ma seda katsetamist ei võrdleks, sest tegu on pigem ju teadmistel põhineval valikul, mitte isiksuse omaduse ja välimusel põhineval valikul ja eelistuselVõrdleks pigem sellega, et tööle võtaks ju testide poolest tugevama ja isiksuse omaduste poolest parema kandidaadi kui sellise kelle tulemused nõrgemad, aga tahab väga minu firmasse tööle tulla.
Laps praegu reastas koolid näiteks asukoha järgi, kuhu tal oleks kõige mugavam käia. Kas ta sõidab kooli paar trammipeatust kauem ja kulutab iga päev kooli minekule ja tulekule 20 minutit rohkem on muidugi oluline. Aga ta on nõus seda tegema parema hariduse nimel kui esimese valiku kooli ei saa. Kui ta on tasemel ja heade tulemustega ning teise valiku kool juba vestlusele ei kutsu, siis on suht absurdne mu meelest kui ta peab leppima näiteks kohaliku kooliga, kus ta peab õppima koos nendega kes ilmselgelt võetakse kooli vastu ainult selleks et õpilaste arv täis saada. Okei, see on karm võrdlus ja eks mingid teised koolid on ka ju kuhu katsetada.
Ma lootsin, et see süsteem ikka mõistlikum, aga tõesti oleks vist jah parem nagu 1. klassi katsed, et käiks kõik koolid läbi ja oleks igaühes oma katsete pingerida.
Mõte on selles, et iga kool ei peaks eraldi suurt katsetamise tööd tegema. Enamik katsetajaid käib niikuinii mitme kooli katsetel.
Mõte on selles, et iga kool ei peaks eraldi suurt katsetamise tööd tegema. Enamik katsetajaid käib niikuinii mitme kooli katsetel.
Ja mitte ainult kool. Ka lapsed ei pea siis käima testi tegemas kaks-kolm korda. Selles see mõte ongi.
Eelmisest aastast: minu laps, kes sooritas ühiskatsed üsna keskmise tulemusega, oli kutsutud nii teise kui kolmanda eelistusega kooli vestlusele. Ega see poleks garanteerinud sissesaamist ja ega ta ei käinud ka, sest esimese kooli vestlus oli kõigepealt (see oli ka tema enda kool).
Mõte on selles, et iga kool ei peaks eraldi suurt katsetamise tööd tegema. Enamik katsetajaid käib niikuinii mitme kooli katsetel.
Ja mitte ainult kool. Ka lapsed ei pea siis käima testi tegemas kaks-kolm korda. Selles see mõte ongi.
Aga ega enne ka ei pidanud ju lapsed igas koolis katsetamas käima, vabalt võisid ainult ühe meelepärase valida. Kohustust kõigi nende koolide katsetel osaleda ei olnud ju, võimalus aga oli. Praegu aga, kui tõesti nii on, et mõni kool võtab vastu ainult neid, kel see kool 1. eelistus, siis lapse seisukohast on see samaväärne ju sellega, kui katsed oleks ikka eraldi, aga laps lubataksegi ainult ühe kooli katsetele. Sellisel kujul ühiskatsetest laps küll midagi ei võida.
Kusjuures eraldi katsetega ei olnud ju üldse seda muret, et eelistusjärjekord tuli enne hoolega välja mõelda, sest selles võinuks kuidagi sõltuda sissesaamine. Ühelt poolt mitmeid katseid teha on küll väsitav, teisalt aga, kui ühes koolis katse ebaõnnestus, oli ju lootust, et teine päev teises läheb paremini. Mulle lapsevanemana tundub, et praegu on lastel tegelikult stressi rohkemgi, kui eraldi katsetega oli. Koolidel on küll vähem tööd katsete korraldamisel, kas muidu see süsteem neile just kasulikum on, on juba küsitavam.
Minu laps pani patriotismihoos nn vana kooli esimeseks eelistuseks ja Reaalkooli teiseks, katsed läksid hästi ja tegelikult tahtis Reaalkooli minna ehk kooli vahetada, kuid teise eelistuse kooli teda vestlusele ei kutsutudki.
Samuti on ju reaalsuunad nii GAG-s kui 21.kk.
mida-mida????
21.koolis on reaalsuund viimati nii umbes 30a tagasi, kui seal veel keemia ja elektrotehnika eriklassid olid. praegune 21.kooli reaalainete tase on alla igasugust arvestust. nt füüsikat on 21.kooli gümnaasiumiosas kokku täpselt niipalju kui on riikliku õppekava absoluutne miinimum, isegi piirkonnakoolides on rohkem reaalainete tunde.
kui midagi on nii ära lammutatud nagu 21.kooli reaalainete õpe, siis näib, et läheb veel ikka mitu põlve, kui uus direktor midagi uuesti sinna tekitada suudaks.
Esimeseks valikuks tuleb panna kool, kuhu on suurim tõenäosus sisse saada. Tõde on see, et nelikkatsed teevad asja keeruliseks, enne said kavalpead igas koolis öelda, et see on esimene valik ja ausad lollpead jäid konkurentsist välja, aga nüüd tuleb päriselt ka teha pingerida, kus nagu näha, siis oluline on ainult nr 1, teised on vormitäide. Koolide seisukohalt on tegelikult lollus võtta enne entusiastlik lollpea kui pisut vähem motiveeritud geenius, aga ju nad siis kartsid, et kõik jooksevad ikka sinna uhkesse kooli ja neile jäävad tühjad pihud, seega siis rabasid need entusiastlikud lollpeadki endale.
Samuti on ju reaalsuunad nii GAG-s kui 21.kk.
mida-mida????
21.koolis on reaalsuund viimati nii umbes 30a tagasi, kui seal veel keemia ja elektrotehnika eriklassid olid. praegune 21.kooli reaalainete tase on alla igasugust arvestust. nt füüsikat on 21.kooli gümnaasiumiosas kokku täpselt niipalju kui on riikliku õppekava absoluutne miinimum, isegi piirkonnakoolides on rohkem reaalainete tunde.
kui midagi on nii ära lammutatud nagu 21.kooli reaalainete õpe, siis näib, et läheb veel ikka mitu põlve, kui uus direktor midagi uuesti sinna tekitada suudaks.
10. klassis komplekteeritakse reaal-loodusainete õppesuuna klass. Võid mida-mida-tada, aga nii on.
Laps küll Tartu ühiskatsetele minemas, aga mure sama.
Huvide ja võimete poolest tahaks igale poole, aga peab nö pingerea eelistuste suhtes tegema. Mis tegelikult juba välistab 2. ja 3. valiku kooli.
Lapsel kohutav pinge ja paanika, sest ahvatlevaid koole ja suundi on mitu.
10. klassis komplekteeritakse reaal-loodusainete õppesuuna klass. Võid mida-mida-tada, aga nii on.
ja kes neid õpetama hakkab? praegused õpetajad või? need, kes varem reaalaineid oskasid ja õpetasid, on ammu lahkunud kas mujale või taevastele jahimaadele.
mis reaalkallakust me üldse rääkida saame, kui 21.koolist polnud sel õppeaastal MITTE ÜHTEGi õpilast kutsutud ei matemaatika, füüsika ega keemia vabariiklikku vooru. Matemaatika piirkondlikus vooruski oli protokollis vaid 1 (loe:üks) 21.kooli esindaja ja seegi põhikoolist ning 39.koht.
endisest Tiki-koolist on praegu järel vaid riismed 🙁
10. klassis komplekteeritakse reaal-loodusainete õppesuuna klass. Võid mida-mida-tada, aga nii on.
ja kes neid õpetama hakkab? praegused õpetajad või? need, kes varem reaalaineid oskasid ja õpetasid, on ammu lahkunud kas mujale või taevastele jahimaadele.
mis reaalkallakust me üldse rääkida saame, kui 21.koolist polnud sel õppeaastal MITTE ÜHTEGi õpilast kutsutud ei matemaatika, füüsika ega keemia vabariiklikku vooru. Matemaatika piirkondlikus vooruski oli protokollis vaid 1 (loe:üks) 21.kooli esindaja ja seegi põhikoolist ning 39.koht.
endisest Tiki-koolist on praegu järel vaid riismed
Aasta tagasi, kui ma siin foorumis seoses oma lapse plaaniga 21. Kooli reaalklassi minna sama küsimuse püstitasin (et kuidas on neil reaalklassil pea kaks korda vähem füüsika tunde kui tavalistes koolides), siis sain vastuseks, et 21. Kooli reaalsuunas on nii andekad ja targad noored koos, et saavadki poolte tundidega sama asja selgeks, mille peale mujal koolides kaks korda rohkem aega kulub.
Minu poiss tegi Tallinnas ühiskatsed läbi möödunud aastal, tulemuseks olid maksimumilähedased punktid kõigis ainetes, emakeeles ainult jäid punktid 90 juurde.
Eelistused märkis ainult 3 kooli suhtes (21. KK välistas juba eos – sinna ei olnud üldse soovi). Vestlusele kutsuti ta kõiki kolme kooli ja kohe esimesel vestlusel pakuti kõigis kolmes ka kohta ning saadeti talle ka need vastatikkuse kokkuleppe protokollid (või eel-lepingud või kuidas neid dokumente nimetatigi, mille allkirjastamisega õpilaskandidaat justkui andis märku, et ta on koolist huvitatud ja tahab just sinna astuda).
Nii et minu kogemus on, et need, kellel katsete tulemused üle keskmise saavad olema, saavad kindlasti kõigi soovitud koolide vahel valida. Ükskõik, kas kool on valikus esimene või kolmas.
Nii et minu kogemus on, et need, kellel katsete tulemused üle keskmise saavad olema, saavad kindlasti kõigi soovitud koolide vahel valida. Ükskõik, kas kool on valikus esimene või kolmas.
Nojah, ma usun ka, et katsete süsteemi mõte selles ongi, et tipud saavad kõike valida ning ülejäänute puhul on õnn oluliseks faktoriks, üks saab šansse juurde ja teisel jääb vähemaks. Summa summarum koolid saavad oma nimekirjad vähima vaevaga täis, tipud saavad vähima vaevaga koole valida ning ülejäänud lihtsalt lepivad teadmisega, et seekord vedas/ei vedanud. Ei juhtu nende mõne lapsega, kes tavalises gümnaasiumis jätkavad, ka midagi halba.
Nii et minu kogemus on, et need, kellel katsete tulemused üle keskmise saavad olema, saavad kindlasti kõigi soovitud koolide vahel valida. Ükskõik, kas kool on valikus esimene või kolmas.
Sõltub, kui palju selliste tulemustega on.
Igaks juhuks tuletan meelde, et nood, kes katsetel max.punktid saavad, on tegelikult sisseastujate 2.sats alles. Kõigepealt antakse (ilma vestluseta) need Hea Tahte Protokollid kätte neile, kel ette näidata varasemad olümpiaadivõidud mõnes põhiaines. Keskmiselt on selliseid õpilasi igal aastal ca pool klassitäit (umbes 15), alles pärast seda hakatakse testide tulemuste järjekorras vestlusi läbi viima.
Reaali IT-klassides on vähemalt kolmandik tavaliselt neid olümpiaadide põhjal sissesaanuid.
Arvestades, et Reaal avab sel aastal esmakordselt ka meditsiinisuuna, siis võib arvata, et nad korjavad veelgi rohkem teistest koolidest paremaid päid omale.
Minu lapse klassis reaalis ootavad 10 last neid ilma katseteta hea tahte protokolle. Ja tegu pole mitte C klassiga, kus perekooli teooria järgi peaksid targad ja andekad lapsed käima, vaid esimesest klassist peale alustanutega. Liida siia juurde ka teiste paralleelklasside ja teiste Tallinna või lähiümbruse koolide olümpiaadilapsed.
Minu lapse klassis reaalis ootavad 10 last neid ilma katseteta hea tahte protokolle. Ja tegu pole mitte C klassiga, kus perekooli teooria järgi peaksid targad ja andekad lapsed käima, vaid esimesest klassist peale alustanutega. Liida siia juurde ka teiste paralleelklasside ja teiste Tallinna või lähiümbruse koolide olümpiaadilapsed.
B-klass seega. Üks klassitäis tuleb neid priipääsmega vast kokku. A-klassis ei ole nii palju ning osad vabariiklikule pääsejad ei saa priipääset, sest muud nõuded on täitmata (hinnete osas jms).
Minu lapse klassis reaalis ootavad 10 last neid ilma katseteta hea tahte protokolle. Ja tegu pole mitte C klassiga, kus perekooli teooria järgi peaksid targad ja andekad lapsed käima, vaid esimesest klassist peale alustanutega. Liida siia juurde ka teiste paralleelklasside ja teiste Tallinna või lähiümbruse koolide olümpiaadilapsed.
Kuidas võtta. Ma kõiki protokolle ei viitsi läbi vaadata, aga nt sel aastal reaalainetes (matemaatika, füüsika, keemia) lõppvooru kutsutud Tallinna ja Harjumaa koolide üheksandike seast ongi pooled reaalkoolist, ülejäänutest ca 1/3 venekeelsetest koolidest. Ega neid lõppvooru kutsutuid nii meeletult polegi ning aastast aastasse ja ainest ainesse kipuvad nimed korduma ka.
Mu laps oli kahe paralleeli peale oma koolis 9. klassis ainus, kes lõppvooru kutsutud. Selle aasta Reaalkooli üheksandikud aga paistavad olümpiaadidel tugevamad ka olema kui eelmise aasta lend. 10 lõppvooru kutsutut ühes põhikooli klassis on haruldane. Hea töö!
Jaa ma saan aru sellest väga hästi et koolidel lihtsam ja lastel ka, aga kui sellega kaob valikuvõimalus ja vabadus, siis natuke ebaõiglane. Kui esimese valikuna Reaalkool ja ebaõnnestub katsetel, saab paar punkti vähem maksimumist, siis ei kõlba teistesse nelikkatsete koolidesse reaalklassidesse ka enam ja mingu õppigu nendega kes lähevad gümnaasiumi lihtsalt aega veetma? Ja teised, kellel vähem punkte, saavad sisse nelikkatsete teistesse koolidesse, sest panid esimese eelistuse. Eeldasin miskipärast et mingi üks pingerida ja sellest teatud piirini pääseb mitmetesse koolidesse vestlustele ja kui punktid madalad, siis ei pääse kuhugi. Jah erinevatel suundadel on erinevad koefitsendid õppeainete lõikes millega tulemust arvutatakse aga mulle tunduks küll õiglane lähtumine tulemusest, mitte eelistusest.
Aga siis siinse põhjal saan kinnitust, et esimese valiku kool tuleb panna see, kuhu arvad et kõige kindlamini sisse saad ja Reaalkooli esimeseks valikuks panna on kõige suurem risk kui just geenius ei ole reaalvaldkonnas, sest kunagi ei tea kuidas katsetel võib minna
Kõik, kes nelja kooli sisse ei saanud/ei astunud, käivad gümnaasiumis lihtsalt aega viitmas?
Mõte on selles, et iga kool ei peaks eraldi suurt katsetamise tööd tegema. Enamik katsetajaid käib niikuinii mitme kooli katsetel.
Ja mitte ainult kool. Ka lapsed ei pea siis käima testi tegemas kaks-kolm korda. Selles see mõte ongi.
Aga ega enne ka ei pidanud ju lapsed igas koolis katsetamas käima, vabalt võisid ainult ühe meelepärase valida. Kohustust kõigi nende koolide katsetel osaleda ei olnud ju, võimalus aga oli. Praegu aga, kui tõesti nii on, et mõni kool võtab vastu ainult neid, kel see kool 1. eelistus, siis lapse seisukohast on see samaväärne ju sellega, kui katsed oleks ikka eraldi, aga laps lubataksegi ainult ühe kooli katsetele. Sellisel kujul ühiskatsetest laps küll midagi ei võida.
Kusjuures eraldi katsetega ei olnud ju üldse seda muret, et eelistusjärjekord tuli enne hoolega välja mõelda, sest selles võinuks kuidagi sõltuda sissesaamine. Ühelt poolt mitmeid katseid teha on küll väsitav, teisalt aga, kui ühes koolis katse ebaõnnestus, oli ju lootust, et teine päev teises läheb paremini. Mulle lapsevanemana tundub, et praegu on lastel tegelikult stressi rohkemgi, kui eraldi katsetega oli. Koolidel on küll vähem tööd katsete korraldamisel, kas muidu see süsteem neile just kasulikum on, on juba küsitavam.
Katsetestress on täiesti vabatahtlik. Kooli (õpetajate) jaoks on sajad katsetajad väga kurnav.
Kooli (õpetajate) jaoks on sajad katsetajad väga kurnav.
Sajad? Tegelikult üle 10 korra rohkem.
Rääkisin just eile ühe tuttava õpetajaga, kes töötab ühes nelikkatseid tegevas koolis.
Neil on vaja sel aastal ära parandada üle tuhande töö (ta ütles ka täpse numbri, aga mul läks see meelest) ja see kõik peab toimuma ÜHE nädalavahetuse ÜHE päevaga :-O
B-klass seega. Üks klassitäis tuleb neid priipääsmega vast kokku. A-klassis ei ole nii palju ning osad vabariiklikule pääsejad ei saa priipääset, sest muud nõuded on täitmata (hinnete osas jms).
täpselt sama seis oli ka paar aastat tagasi: B-klassist said palju otse ilma katseteta või tegid katsed ülihästi (ja rääkisid, et küll olid lihtsad), aga a-klassi vanemad lõid lennu viimasel lastevanemate koosolekul lärmi, et miks need katsed ja vestlused ikka nii rasked olid.
Neil on vaja sel aastal ära parandada üle tuhande töö (ta ütles ka täpse numbri, aga mul läks see meelest) ja see kõik peab toimuma ÜHE nädalavahetuse ÜHE päevaga :-O
Miks? Tulemuste teatamise aeg on ju alles 29.03, sinna on üle nädala aega.
Neil on vaja sel aastal ära parandada üle tuhande töö (ta ütles ka täpse numbri, aga mul läks see meelest) ja see kõik peab toimuma ÜHE nädalavahetuse ÜHE päevaga :-O
Miks? Tulemuste teatamise aeg on ju alles 29.03, sinna on üle nädala aega.
Ega siis selleks nädalaks õpetajaid muust tööst ei vabastata!
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
