Teema: kaotasin naise ja perekonna oma armukadetusega ja käitumisega

Kägu kirjutas:

Juba need kirjad siia on nii maniakaalsed, et mul hakkab seest keerama. Vaene naine… Ma olen selliste kõike lõputult seletada ja klaarida tahtvate isikute käes olnud, see on jube… Ega nad ise seda mõista ja ma ei usu, et ka psühholoog siin selgushetki suudaks tuua. See oleks ülikallis ja vaevaline. Sellise hälbega inimesed tegelikult endas viga ei näe, ikka teistes. Jah, nad räägivad, et “ma pole teda väärt” ja “olen juba muutunud”, aga seda vaid seetõttu, et ohver käest ära vingerdanud ja olukord nii ebamugav. See on manipuleerimisvõte, et status quod taastada. Ja seda enda hämamist veel ise usutakse ju ka, ohhjahhh.

Mina tean täpselt oma vigu ja olen rahunenud kõiges ja leppinud tema otsusega. Usukuge või mitte, aga psüholoogil käimine aitab mind. Meie suhe oli juba selline, et tema oli samamoodi iga asja peale väga ärrituv ja mina samamoodi, midagi arutasime siis kiskus ikka tüliks, aga alati olin ju mina selles süüdi, harva kui tema tunnistas oma vigu.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

See jääbgi tema otsustada, mina teen kõik endast, et ta näeks mu muutust. Tülid on meil olnud sõnadega, vägivalda ma ei kasuta naiste vastu kunagi, niipalju on, et olen teda kinni hoidnud kätest, kui ta on tahtnud virutada mulle.

vaimne väguvald on kordades hullem ja laastavam kui füüsiline peks! See hävitab ja vaikselt tapab inimese seestpoolt. Sinikad ja verine huul paranevad lõouks aga hingehaavad jäävad eluks ajaks.
Vabandan aga ka mina ei annaks teist võimalust sellisele mehele! Neid haavu ei paranda ja naised üldjuhul andestavad aga ei unusta kunagi!

Ei ootagi seda võimalust enam, lasin tal minna, et ta oleks õnnelik. Laste pärast jätkan oma psüholoogil käiguga. Tahan, et ta oleks õnnelik, paari kuu pärast lahkun ka samast.linnast jäädavalt, et meie teed enam ei ristuks. Lastega suhtlen iga päev ja kui vaja saan nendega kasvõi iga päev kokku.

See on väga õige otsus. Oled aastate jooksul oma naise täielikult ära piinanud. Vaata, et sa kindlasti ta rahule jätad ja ära kolid, mida kaugemale, seda parem, nagu lubasid. Kuigi ebastabiilsed inimesed, nagu sina, oma lubadusi üldjuhul ei pea…
T

Ja peangi. Tülides olime üldjuhul mõlemad süüdi, vahel tema, vahel mina. Ja kunagi me ei lahendanud omi probleeme, läksime magama tülitsedes ja vihaga

Kägu kirjutas:

Eelmine- sa oled ju ise sarnase mehe käes olnud väntsutada (armukadedushood, siis kahetsus ja leppimine jnejne)- oli siis mingit sinupoolset põhjust vaja? Selle põhipõhjus on mehe psüühikas, mitte selles, et naine midagi tegi või tegemata jättis. Viimane on käivitaja.
Teemaalgataja ei ole vastanud, millest see armukadetsemine suhte 3.aastal alguse sai, millest tekkis hirm naisest ilma jääda? Kas ta tahtis lahku minna või oli mingi episood, miks suhe ei olnud tugev ja millest see kõik jama alguse sai ja sinu käitumist toitis? Armukadedus on ju hirm naisest ilma jääda, viha, et leiab parema ja mind enam ei armasta. Mis selleks põhjuse andis ja saad sa ise aru, kas see põhjus oli ka nii tõsine või võimendasid sina seda ise üleliia suureks. Paljud armukadeduse juured on hoopis lapsepõlves ja lapsepõlve hirmus hüljatud saada või et kedagi armastatakse rohkem kui mind.

Hirm temast ilma jääda on mul olnud alati. Vb on see põhjus selles, et suhte alguses noorena ta käis teise kutiga ja jättis siis tema maha minu pärast, siis kui meil juba väike suhe oli suudles ta oma vana kutti minu nähes, et teha mind armukadedaks. Peale seda olen ma selline olnud. Algul vähem ja aja jooksul rohkem, olles ka soomes tööl kunagi, siis suhtles ta ka veel mingi kutiga ja rääkis meie probleemidest võhivõõrale. Seda viimast olen ka ise teinud oma tuttavale sõbrannnale kunagi purjus peaga. Alkoga pole mul kunagi probleeme olnud.

Kägu kirjutas:

Sa väidad, et naine suurest mittearmastusest talus kottimist need aastad ja lapsed said nad ka armastusest facebooki vastu. Ükskord saab igal inimesel mõõt täis ja kui armastusega halvasti ümber käia, saab armastus otsa. Oht, et armastatu läheb ära või sureb ära on alati. Küsimus on, kas inimene selle teoreetilise ohu pärast hakkab manipuleerima ja terroriseerima või käitub nagu normaalne inimene ja austab teiste valikuvabadust. Isegi siis, kui teine ei tahagi muud meest valida. Igaks juhuks kottimine on nõme.

Kas ma olin selline põhjusetta v?? Põhjus oligi selles, et ma ei näinud samamoodi et mind armastatakse, kõik need ema juures olemised kuni kella 8 õhtul, siis istutakse ka telf näpu otsas, õhtul kodus see jätkus, kodus oldi üldjuhul alati väsinud olekus, kuri, närviline, sellega muutusin ise ka närviliseks ja armukadedaks järjest rohkem. Ainult mina pole selles täielikult süüdi. Asjad olid juba ammu nii, et kõik tülid ja muud mured jäid meil suuremal osal lahendamata.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Ma ei saa öelda, et ta minu jaoks nüüd mõttetu naine on, see oli tema valik ja las see jääb siis nii. Kui ta tahab, siis ta tõestab ise et tal on veel tunded minu vastu. Mina isiklikult enam hetkel temaga ei suhtle ja päev päeval on juba endal ka kergem olla, vahepeal muidugi langen mõttesse, et kuidas tahaks olla perena koos kodus,käia väljas, aga mis teha. Ju oli dee nii ette nähtud siis. Jah tõesti olin kodus ka.viimasel ajal vähe, lõhkusin kuude viisi peale tööd haltuurat, et perel oleks kõik olemas ja saaks ka lubada midagi rohkemat. Tõesti olid mul palju plaane sellel aastal, tahtsin ta viia reisile kus oleks palunud ta kätt, aga nüüd pole selle sõrmusega midagi teha enam. Jah viimasel ajal kui veel koos olime, ei vingunud ma väga enam tühistesse asjadesse, vaikselt hakkas kõik koitma ja mõtlesin ikka, et tal olen ju mina alati olnud ja seda ma ka olin, aemukadedusega hakkas asi paika saama, aga peale seda kui maha jäeti see hoopis võimendus. Väga hea on kindlasti kommenteerida, kui sa ei tea kuidas meie koos elasime. Meil oli väga ilusaid hetki koos ja tõesti ma igatsen tema juuresolekut, tema lõhna, kõike temas, mis sest et me väga läbi ei saanud enam.

Aga reisist rääkisid temaga? Äkki tal viskas üle, et ära olid? Naised on kohati imelikud, ei räägi mis neil vaja on.

See kõik oleks olnud üllatusena. Mina olen enne teda päris paljudes eu riikides reisinud ja kõik oleks olnud tõesti üllatusena, sest tema pole saanud minu teada kaugemale kui läti. Aga see selleks, see jääbgi minu unistuseks.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mis sest juba ammu hapuks läinud supist enam soojendada…

Hapud viinamarjad.

Naise versiooni me ei tea. Vôimalik, et vaeseke ootab tükk aega serenaadi rõdul. Mees käis ainult ukse taga korraks röhitsemas

Minu poolt ei oodata enam midagi ja tegelen sellega, et ta saaks rahu kõiges, kolin ära kevadel nagunii. Vb ta kunagi kirjutab siia ise teema, siis kuulete tema versiooni.