Kui olete teinud söögi, kas teie pere kritiseerib seda nagu mõnes toiudusaates näha saab?
Teema: Kas pere kritiseerib toitu?
18.04.2017 21:58
To report this post you need to login first.
18.04.2017 22:24
Noh lapsed ntx ytlevad, et neile see ei maitse ja siis nad lihtsalt ei söö.
Mees sööb ja kui ikka mingi jama on, siis ytleb, et see toit seda vaeva väärt ei ole, ära rohkem tee
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.04 22:24; 20.04 09:13;
To report this post you need to login first.
18.04.2017 22:58
Väga kritiseerivad….
Mees ütleb, kui ei maitse ja ka põhjuse, miks ei maitse…..vahel on toit tema arvates söödav, käib kah (siis vist sobib), kiitvaid sõnu temalt saanud ei ole. Vahel ei soovi nende negatiivsete kommentaaride pärast enam süüa teha, kuid pean siiski tegema, sest isa jälgedes kasvab kaks virisevad teismelist. Nendega on pooleks kui ühele väga maitseb, siis teine ei kiida üldse, pigem laidab ja vastupidi :). Ma ei tee sööki südamega, sest mul puudub arusaam maitsete kokkusobivusest. Mulle meeldin küpsetada kooke, aga ei tee torte, sest ei ole oskust kunstipäraselt kaunistada neid! Kookidega sama seis… nii kui šokolaadi või kakaod kasutan nii mehele ja ühele lapsele ei sobi jälle virisevad :), aga ma ei heida meelt teen ikkagi nii nagu Mina heaks arvan, mis neile hea on. Kiirsööki süüakse meil haruarva…..olgu kriitika milline tahes, ikkagi on see nende poolt tavaliselt ära söödud, sest muud ju ei ole. Külas kui käime siis kommenteerivad pärast toitu
..viisakalt autos nii, et toidutegija ei kuule.
To report this post you need to login first.
18.04.2017 23:22
Mees on hull pirtsutaja. Suppe ta ei söö, hakklihakastel või nt makaronidel hakklihaga peab eraldi praeliha, kotlet vms juures olema. Pannkoogid tohivad olla ainult vaarikamoosiga ja külm piim kõrvale juua, muud moosid ei sobi ja kui piima sel hetkel kodus pole, on jama majas. Köögivilju ta eriti ei söö, lillkapsas, rooskapsas, rohelised oad jne on täiesti välistatud.
Lapsed õnneks nii hullud ei ole, aga eks on ka neid asju, mida nemad ei taha.
Vahel imestan ise ka, kuidas ma seda juba 20a olen välja kannatada suutnud.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.04 23:22; 09.06 12:21;
To report this post you need to login first.
18.04.2017 23:27
Kui mul mees pirtsutaks ja viriseks, siis saaks panniga piki pead.
õnneks minu oma on kõigesööja ja alati kiidab-ohootab ja on tänulik, et maitsev ja mitmekesine toit laual. Laps kipub valima ja pirtsutama, seegi ajab kopsu üle maksa.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.04 23:27; 20.04 23:15;
To report this post you need to login first.
18.04.2017 23:54
Kui mul mees pirtsutaks ja viriseks, siis saaks panniga piki pead.
Kui sinul oma eluase on, siis pole hullu. Psühhiaatri juures käid ikka regulaarselt?
To report this post you need to login first.
19.04.2017 00:06
ei, keegi ei julge.
nutavad ja söövad. sest teavad, et alternatiiv on see, et peab ise süüa tegema hakkama.
To report this post you need to login first.
19.04.2017 07:23
Kui olete teinud söögi, kas teie pere kritiseerib seda nagu mõnes toiudusaates näha saab?
Ei, toidusaate stiilis kritiseerimist pole, aga kuna mõlemad kokkame, siis on otse loomulik, et arutame, kellel midagi ja kui hästi välja tuli. Sageli arutame, mida teeks teistmoodi. Hetkel meil näiteks kaukaasia köögi etapp ja trumpame teineteist üle 🙂 Päris jube oleks ilma tagasisideta aastaid tuimalt toitu vorpida, teadmata, kas see perele üldse sobibki. Aga loomulikult on arusaamatu mees/naine, kes kodus ainult vinguks ja kritiseeriks ise ainult sööja rollis olles. Ilmselgelt sellist tölli ma välja ei kannataks. Igasugused “minul sobib ainult see ja see” isendid võiksid minu pärast ise endale seda teha.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 19.04 07:23; 27.04 12:47; 27.04 12:53; 27.04 12:58; 09.06 17:55;
To report this post you need to login first.
19.04.2017 07:26
Väga kritiseerivad….
Mees ütleb, kui ei maitse ja ka põhjuse, miks ei maitse…..vahel on toit tema arvates söödav, käib kah (siis vist sobib), kiitvaid sõnu temalt saanud ei ole. Vahel ei soovi nende negatiivsete kommentaaride pärast enam süüa teha, kuid pean siiski tegema, sest isa jälgedes kasvab kaks virisevad teismelist. Nendega on pooleks kui ühele väga maitseb, siis teine ei kiida üldse, pigem laidab ja vastupidi :). Ma ei tee sööki südamega, sest mul puudub arusaam maitsete kokkusobivusest. Mulle meeldin küpsetada kooke, aga ei tee torte, sest ei ole oskust kunstipäraselt kaunistada neid! Kookidega sama seis… nii kui šokolaadi või kakaod kasutan nii mehele ja ühele lapsele ei sobi jälle virisevad :), aga ma ei heida meelt teen ikkagi nii nagu Mina heaks arvan, mis neile hea on. Kiirsööki süüakse meil haruarva…..olgu kriitika milline tahes, ikkagi on see nende poolt tavaliselt ära söödud, sest muud ju ei ole. Külas kui käime siis kommenteerivad pärast toitu
..viisakalt autos nii, et toidutegija ei kuule.
Ma küll seda ei kannataks. Ma näen ise, kas maitseb rohkem või vähem, kui palju lapsed ja mees söövad, kas kiidavad südamest või mitte, aga mingit virinat küll ei ole. Laps mõnda asja ei söö, aga igasugune virisemiskomme puudub, selle lõpetasin juba esimestel katsetel. Meie peres on reegel, et toitu ei kritiseerita. Kui ei maitse, ära söö. Ma muidugi teen ka hästi süüa, aga kui näiteks noorem laps teeb esimesi katsetusi, omleti kõrvetab veidi ära, keegi teine ei virise, ikka aitäh öeldakse. Toidu üle virisemine on lugupidamatus selle inimese vastu, kes sinu heaks seda tegi.
To report this post you need to login first.
19.04.2017 07:55
Päris jube on lugeda osasi kommentaare. Täiskasvanud mees kritiseerib ja vingub??? Uskumatu.
Minu peres sellist asja pole kunagi olnud, ei vanematega üles kasvades ja oma abikaasa ja lastega. Uskumatu milliseid matse olemas on.
Söövad hea meelega abikaasa kui ka pojad. Söömise lõppedes õeldakse alati “aitäh, maitsev oli”. Üks poegadest pirtsutab veidi riisi toitudega, samas plov väga maitseb, seega katsun sellega arvestada. Samas mingit vingumist, hädaldamist ja nägude tegemist laua ääres pole. Abikaasa teeb ka ise väga häid sööke, temal tulevad suured ahjupraed+toorsalatid ja külmad kastmed imehästi välja 🙂
Suurem poeg (12a) kokkab ka ise vaikselt. Tema makaroni ahjuvorm viib keele alla ????
Ma ikka olen shokis, uskumatud kommentaarid osadel ikka. Mina oma kodus teenija-kokk-koduabiline ei ole ja iseenesest mõistetavalt mind ei võeta. Abikaasa ja lapsed väärtustavad mind ja samas usus kasvatab ka abikaasa meie poegasi, et neist ei saaks tulevikus naise kallal vinguvad supinahad. Uhh… Mu pere tundub mulle eriti kallis praegu.
To report this post you need to login first.
19.04.2017 08:00
Minu mees ettevaatlikult mainib, kui ma olen hajameelselt toidu sisse terve vakatäie soola valanud või pakun söögiks söestunud seente kastet. Aga üldiselt lapsed teavad: kui kritiseerivad, siis mina olen õnnelik kui keegi teine söögitegemise üle võtab. Maru tüütu kohustus minu meelest. Samas mees ja lapsed kiidavad üsna sageli ja kui ma mingit tunde hautanud liha või liharulle või kartuliputru (mehe lemmik) teen, siis mees lausa embab ja teatab, et niiii hea söök oli.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.04 08:00; 20.04 12:20;
To report this post you need to login first.
19.04.2017 08:12
Ma ikka olen shokis, uskumatud kommentaarid osadel ikka. Mina oma kodus teenija-kokk-koduabiline ei ole ja iseenesest mõistetavalt mind ei võeta.
Me oleme küll vaid kahekesi, aga ka mina ei kujuta ette, et keegi toidu üle ilguks. Pole seda kommet meil kummalgi, kasvatus on selline, et toidu eest tänatakse ja kui midagi ei meeldi, siis jäetakse see lihtsalt kõrvale. On asju, mis mehele ei maitse, arvestan sellega, aga samas on ta alati oelnud, et tehku ma süüa mis tahan, küll ta endale muud leiab kui üldse ei sobi.
To report this post you need to login first.
19.04.2017 08:30
Minu jaoks on ka arusaamatu lugeda, et mees vingub ja naine püüab ikka edasi. Miks te teete süüa inimesele, kellele teie tehtud toidud ei maitse või kes lihtsalt ei hinda teie vaeva?
Mina küll ei teeks sellisele enam süüa. Ega ma ei teegi, me teeme üsna võrdselt süüa ja kui on peod, siis pigem mees teeb enamuse toitudest. Seda ikka, et kui midagi untsu läheb, seda ütleme. Või kui oleme katsetanud mõnd uut retsepti, siis ütleme, kas tasub seda võtta meie menüüsse ka edaspidi. Kuid et tavaliste igapäevaste toitude kallal, mis on hästi välja tulnud, teine pool tänitaks – tõesti, siis saaks panniga piki pead!
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.04 08:30; 19.04 16:55;
To report this post you need to login first.
19.04.2017 08:54
Meie kodus ikka niipidi, et tõesti ka nn “praemuna” peale öeldakse “ooo” ja aitäh. Sest see praemuna pole taevast alla neile nina ette kukkunud või palgalise restorani töötaja poolt valmistatud, vaid ikkagi mina olen kulutanud oma aega ja energiat, et neile elu kergeks ja meeldivaks teha. Kui see ei meeldi, siis noh, ma ei teagi kohe, mis siis saaks… ilmselgelt järgmist einet enam ei tuleks. Raske ette kujutada. Tänama ja tänulik olema peab isegi siis, kui teine on jäätise pakist kaussi tõstnud sinu jaoks või maasikad ära pesnud.
To report this post you need to login first.
19.04.2017 09:09
Mul on abikaasa toitude suhtes üsna pirtsakas, aga mingit kritiseerimist tema suust ei tule.
Meie peres teen süüa ainult mina ja peaksin seda ka äärmiselt ebaviisakaks, kui minu igapäevase töö ja vaeva kallal keegi näägutama kukuks. Loomulikult ma mõistan, et kõik toidud ei saagi sööjale maitsvad olla – kui ikka mees tatart ei söö, siis tatrapudru peale mingit embust ja tänusõnu ka ei tule. Aga kuna mulle tatar väga maitseb, siis korra nädalas ma seda ka teen. Sellist asja ei ole, et ma söögitegijana ei saa süüa oma lemmikuid. Mees teeb endale siis lihtsalt võileibu või vaatab külmikust midagi, alternatiive leidub alati. On ka mõned mehe lemmiktoidud, mida teen üsna sageli, aga mis ei maitse jällegi mulle endale, samamoodi ajan siis teisiti läbi. Ei pane mind ükski vägi sööma sibulaga praekartuleid, mida mees armastab juba lapsest saati. Teen aga alati nende kõrvale ka lihakraami, kastme, on ka muid lisandeid, endale teen praekartulite asemele kas või lihtlabast tatrahelbeputru või võtan ainult leiba, jälle korras.
Samuti ei armastanud mees köögivilja, polnud harjunud neid sööma, aga kuna ma tema puudulike toitumisharjumuste tõttu ülejäänud perekonna söögilauda üksluisemaks ei hakanud muutma, ei jäänud ka mehel muud üle, kui proovida. Või nälgida. Ilma irisemata, sest tegelikult oli tal alati vaba voli endale igapäevaselt eraldi süüa teha, mina poleks keelanud. Harjus, peale rooskapsa sööb ta nüüd kõike hea meelega.
Mul tegelikult on üsna ükskõik, mida sööb või ei söö täiskasvanud inimene, aga meie lapsed peavad harjuma sööma kõiki toite, ka neid, mis ei maitse mulle või mehele.
Mulle tegelikult väga meeldib süüa teha ja meil on nädalas päris mitmekülgne menüü. Lapsed söövad hea meelega kõiki minu tehtud toite, ainult niisama makaronid ei maitse kummalegi ja sellest pole mul kahju kah. Mehele jällegi maitsevad ja siis ma teen kiriku keset küla. Keedan makaronid, tõstan mehe osa eraldi ja ülejäänuga teen midagi muud. Kodukootud lasagneks, vormiroaks – variante jagub. Siis söön ka mina ja söövad lapsed. Kõik on rahul ja vaeva pole ollagi.
Minu eesmärk on lihtne – õpetada lapsed normaalselt toituma, et nad ei oleks toidu suhtes pirtsutajad, nagu on mees ja kohati ka mina ise. Elu on kordades lihtsam, kui ei pea toidu seest midagi välja nokkima või üldse söömata olema. Ja selle eesmärgi olen saavutanud ka.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 19.04 09:09; 19.04 13:34; 19.04 20:35;
To report this post you need to login first.
19.04.2017 09:15
Mul enamus sööb kõike mis valmis olen teinud. Ja suurem osa oskab ise ka süüa teha. On ka mõningad fruktid, uusi maitseid ei tohi kasutada, ei mingit suvikõrvitsat, ega munavilja. Püreesuppe ei tohi teha, siis on kõik nagu suured küsimärgid.
To report this post you need to login first.
19.04.2017 13:34
Mul enamus sööb kõike mis valmis olen teinud. Ja suurem osa oskab ise ka süüa teha. On ka mõningad fruktid, uusi maitseid ei tohi kasutada, ei mingit suvikõrvitsat, ega munavilja. Püreesuppe ei tohi teha, siis on kõik nagu suured küsimärgid.
Mu abikaasa ütles kah kunagi, et suvikõrvits on absoluutselt välistatud tema puhul.
Huvitaval kombel ma ei märganud, et ta suvikõrvitsat sisaldava hautise oleks söömata jätnud või et hakkliha ja juustuga suvikõrvitsakotletid kunagi taldrikult kadumata oleks jäänud. Kui ma ükskord paneeritud suvikõrvitsat tegin, siis ta väitis, et tema sööb täna midagi muud, et jätkuvalt ei taha seda suvikõrvitsat. Siis ma alles mainisin talle, et ta on aastaid enese teadmata suvikõrvitsat kahe suupoolega sisse vitsutanud ja ikka elab veel, isegi kosunud on natuke. See pani teda olukorda ümber hindama. Õhtul siis vaatas, kuidas lapsed mugivad ja võttis katseks ühe viilu. Oleks teise veel võtnud, aga lapsed tegid kiiresti puhta töö. Kui järgmine kord suvikõrvitsat paneerisin, siis ilmus mees kohe jaole, polnud enam mälestustki jutust, et tema seda ei söö.
Aga püreesuppe ei söö temagi… Küll kunagi vanas eas hakkab, kui omade hammastega kitsas käes on. 😀
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 19.04 09:09; 19.04 13:34; 19.04 20:35;
To report this post you need to login first.
19.04.2017 14:03
Mees kritiseerib ja see on lausa kombeks saanud. Vahel ma ei mõtle sellele, nüüd läks mõte uitama ja silme ette kerkis just pilt mehest, kes on esimese suutäie sooja sööki suhu pistnud ja närib selle läbi ja jääb korraks mõttesse. Siis võtab korra veel, maitseb ja ootab ja siis ütleb hinnangu, mis on enamjaolt kritiseeriv, täpselt nagu peaks iga kord selle hinnangu andma ja oleks toidukriitik.Hinnang võib olla järgmine – jah, noojaa, eks seda võiks rohkem olla või seda, eelmine kord oli etme või ära seda enam tee, eriti ei meeldi või et see pole ikka see, tahaks hoopis seda, miks sa seda pole enam teinud, mis uus asi see on, ära leiuta jalgratast, tee ikka teadaolevaid asju. Ta nagu otsib vigu ja ise vist seda enam ei m’ärkagi.
Üldiselt ma ei reageeri ega lase ennast ärritada.
Korra oli ta vend oma perega meil ja kuulis sedalaadi pisikest kommentaari ja nad vaatasid kohe üksteisele otsa ja ütlesid naljaga, et miks sa midagi alati kommenteerid, kas sa niisama süüa ei või lihtsalt- keerasid naljaks muidugi selle jutu.
To report this post you need to login first.
19.04.2017 14:07
Mees on hull pirtsutaja. Suppe ta ei söö, hakklihakastel või nt makaronidel hakklihaga peab eraldi praeliha, kotlet vms juures olema. Pannkoogid tohivad olla ainult vaarikamoosiga ja külm piim kõrvale juua, muud moosid ei sobi ja kui piima sel hetkel kodus pole, on jama majas. Köögivilju ta eriti ei söö, lillkapsas, rooskapsas, rohelised oad jne on täiesti välistatud.
Lapsed õnneks nii hullud ei ole, aga eks on ka neid asju, mida nemad ei taha.
Palun vabandust, aga tekib küsimus, kas su mees tõesti ei tea, kus teie elukoha läheduses pood asub?
Kui see piim tema jaoks nii oluline on. Auto vast võtmest käima läheb ja piima müüakse kõigile ilma ID kaardita.
Kuna sellel teemal vastuseid on rohkem, siis imestan veel rohkem.
Kaks inimest elavad koos, üks on ori, kes teeb kogu aeg süüa, teine on “isand”, kes pirtsutab. Pirtsutab, selle asemel, et ise paremini teha…
Kuidas selline asi üldse tänapäeval võimalik on?
Mees, kes teab-tunneb oma kokandusoskusi, valib omale partneri. Juhul, kui ta ise süüa teha ei oska/ei viitsi/ei taha, MIKS ta valib endale partneriks naise, kes samuti süüa teha ei oska? Gurmeed armastav lausidioot ju.
Ja seda tuleks talle meelde tuletada. Sest see vastab meeste loogikale, küll ta aru saab.
Ja siis tekibki olukord, kus kumbki ei oska midagi teah, üks teeb ja teine viriseb. Selgelt ebaloogiline. See üks, kes ei oska teha, peaks olema vähemalt õnnelik, et teine üldse midagi teeb. Ja tänulik.
Ei ole ei naised kulp käes sündinud, ega ka mehed.
Huvitav, kuidas meessoost tippkokkadel kodus olukord on?
Ilmselt mees on oma bernaisedest, antrekootidest jne surmani tüdinenud ja sööb rõõmuga naise hakklihaga makarone ilma lihalõiguta.
To report this post you need to login first.
19.04.2017 14:07
Neid kritiseerimise-saateid olem koos lastega vaadanud küll. Aga oma kodus ma sellist käitumist ei luba. Kui ei maitse, mine lauast ära. Kuna olen selles olnud väga järjekindel, siis nii ongi. Enam aastaid pole tulnud kellelegi pähe tulnud viriseda. Kommenteerivad küll vahel ja arutame koos, mis on hea ja mis võiks parem olla, aga mitte virisevas toonis.
To report this post you need to login first.
19.04.2017 14:15
No meil on ikka lubatud öelda kui midagi ei maitse, lapsed ja mees, kõigil võib oma arvamus olla, kuid see ei sega mul teha toite mis ühele ei maitse ja teistele maitsevad.
Eriti ei põe ka kui keegi krtiseerib.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 19.04 14:15; 27.04 13:49; 03.05 18:43;
To report this post you need to login first.
19.04.2017 14:29
Kui olete teinud söögi, kas teie pere kritiseerib seda nagu mõnes toiudusaates näha saab?
Et laua otsas istub kaks kohtunikku, kes igat käiku üksipulgi arvustavad ja laua ümber istuvad kahvliga toidus sonkivad ja irisevad konkurendid? Ei, selline meie pere õhtusöök ei ole 🙂
Ikka virisetakse, lapsed ju, kellel pole isu ja kes (just täna avastas, et ta enam kunagi nt) seeni ei söö jne. Kui ei meeldi, ärgu söögu, aga mingit võileivakäiku 20 min hiljem pole ka mõtet nuiama tulla, sb seda taldrikul, mis maitseb. Mees on leplik ja sööb kõike. Eks see vingumise sagedus oleneb veidi ka perenaise objektiivsest võimekusest, et kui maitsvaid toite ta üldse teeb või kuidas on välja tulnud.
Mees kritiseerib ja see on lausa kombeks saanud. Vahel ma ei mõtle sellele, nüüd läks mõte uitama ja silme ette kerkis just pilt mehest, kes on esimese suutäie sooja sööki suhu pistnud ja närib selle läbi ja jääb korraks mõttesse. Siis võtab korra veel, maitseb ja ootab ja siis ütleb hinnangu, mis on enamjaolt kritiseeriv, täpselt nagu peaks iga kord selle hinnangu andma ja oleks toidukriitik.Hinnang võib olla järgmine – jah, noojaa, eks seda võiks rohkem olla või seda, eelmine kord oli etme või ära seda enam tee, eriti ei meeldi või et see pole ikka see, tahaks hoopis seda, miks sa seda pole enam teinud, mis uus asi see on, ära leiuta jalgratast, tee ikka teadaolevaid asju. Ta nagu otsib vigu ja ise vist seda enam ei m’ärkagi.
Kui kohutav oleks sellist isendit igapevaselt sööta! Ma ütleksin kohe, et tore, järgmine söögikord teed ise süüa. Kui oled mees virisema, tee ise ja paremini.
Juhul, kui ta ise süüa teha ei oska/ei viitsi/ei taha, MIKS ta valib endale partneriks naise, kes samuti süüa teha ei oska? Gurmeed armastav lausidioot ju.Ja siis tekibki olukord, kus kumbki ei oska midagi teah, üks teeb ja teine viriseb.
Kui selline mees on küllalt jõukas, et päevas u kaks toidukorda väljas süüa koos naisega, siis oleks olukord lill.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 19.04 14:29; 19.04 14:55; 20.04 15:18;
To report this post you need to login first.
19.04.2017 14:32
Eks see vingumise sagedus oleneb veidi ka perenaise objektiivsest võimekusest, et kui maitsvaid toite ta üldse teeb või kuidas on välja tulnud.
Nii et sa arvad, et toidu üle virisejaid pole, on vaid kehv toit ja kehva toidu tegija?
To report this post you need to login first.
19.04.2017 14:55
No hea toidu üle virisemiseks peab olema ikka selline mats, kes toitmist ei väärigi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 19.04 14:29; 19.04 14:55; 20.04 15:18;
To report this post you need to login first.
19.04.2017 15:55
Ma ka loen ja imestan mõningate kommentaaride üle.
Kodus, kus ma kasvasin, oli põhimõte, et kõik on söödav ja toidu üle ei viriseta. Kui ei maitse, järelikult pole kõht tühi ja siis jääd tühja kõhtu ootama.
Ise ma suur kokk ei ole, üle 20 minuti toiduvalmistamiseks (ei loe sisse aega, mil toit ise valmib, nt haub) on liig, mis liig. Nii et minu tehtud asjad on kõik lihtsad. Lapsi pole, kuid kui mul on noori sugulasi hoiul olnud või olen nendega kusagil reisil olnud, siis üks tingmus on see, et millegi üle ei viriseta. Võime kokku leppida, mida teeme, aga mina tiritamme kasvatama ei hakka. Mees õnneks on sarnase maitsega, ainult armastab liha minust enam. Nii saavadki mõned asjad nii tehtud, et tema sööb juurviljahautist või kartulit või risottot vms lihaga ja mina ilma. Aga kui oleks pirtsutaja, siis tehku omale ise või käiksime ainult väljas söömas.
Aga see pole ainult toiduga nii. Kui minu tehtud asi ei meeldi (see, kuidas on koristatud, pestud vms), siis võib ise paremini teha. Mina tema tegemiste kallal ka ei nori. teinekord võime küll arutada, et kuidas mõnda asja mugavamalt teha, aga mingit ninakirtsutamist ei ole.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 19.04 15:55; 19.04 23:45; 03.05 14:40;
To report this post you need to login first.
19.04.2017 16:55
Esiteks tuleb siit teemast välja, et ikka on veel väga palju peresid, kus naine teeb süüa. Mida selle kompenseerimiseks teeb mees? Eeldades, et naine pole koduperenaine. Eeldades, et kõik pole talumajapidamised, kus mees muudkui künnab ja külvab päevad läbi, viskab sõnnikut päikesetõusuga ja lõhub talvepuid loojangul.
Teiseks on vahe, kas virisetakse, või antakse tagasisidet. Iga juhtimiskoolitusel käinud inimene teab, et kriitika jõuab paremini kohale, kui sellele eelneb ka midagi kiitvat. “See oli sul väga hästi õnnestunud, aga selle asjaga oleks parem olnud, kui oleksid võib-olla nii teinud …” Virisemine on selline, kui alati öeldakse vaid midagi negatiivset. Hea tagasiside on, kui vahel kiidetakse, siis mõne asja kohta ei öelda midagi (no plovi teeme vähemalt kord kahe nädala sees ja see on nii käpas, et kukub alati samamoodi välja, mis selle kohta ikka öelda). Vaat sel juhul võib vahel ka öelda, et kuule, täna on supp natuke üle soolatud.
Ma tahan tagasisidet saada siis, kui katsetan mõnda uut rooga. Kui teen meie pere vanu igapäevatoite, siis mida seal öelda, veel vähem, mida seal kritiseerida? Lapsest ma saan veel aru, virisemine ongi lapsik. Aga kui täismees hakkaks mul iga söömaaeg laua taga virisema, siis ma vist ei elaks temaga kaua koos. Vähemalt süüa ma talle enam ei teeks.
Ja ikkagi ma jõuan jälle selleni, et miks mehed teil süüa ei tee? Ja kui mees ka süüa teeb, siis kas virisete tema tehtud toitude kallal samamoodi?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.04 08:30; 19.04 16:55;
To report this post you need to login first.
19.04.2017 18:05
Meil peres ei kritiseeri keegi. Võibolla on asi viisakates inimestes (kõik tänavad söögi eest) või oleme mõlemad lihtsalt head kokad. 10 aasta jooksul on olnud üks toit, mida mu mees ei tahtnud süüa (väga spetsiifiline asi). Mõned korrad oleme mõlemad nentinud, et seekord läks asi aia taha, aga sellistel puhkudel on probleem olnud tooraines.
Lapsed (6 ja 8) söövad peaaegu kõike, sest oleme neid väiksest saati erinevatesse restoranidesse viinud. Vahepeal ütlevad, et üks või teine asi ei maitse aga see on pigem nende maitseeelistustes kinni (ja tegelikult alati nad proovivad kõike, mis taldrikul).
Mis puutub antud kokasaadetesse, siis me vaatame neid tihti terve perega. Mõnikord, kui rohkem aega, siis mängime ka ise neid õhtusöögi ajal. See annab lastele tegelikult väga hea analüüsivõime.
To report this post you need to login first.
19.04.2017 19:13
Ei kritiseeri.
Mul on üle toodud oma lapsepõlvemudel laste jaoks – kes toiduga iriseb, see
a) alternatiiviks on AINULT juustuvõileib + piim/keefir ja selle teeb ise!
b) magustoit jääb ära, sööbki oma võileiba-piima
Keegi ei viitsi igavesti juustuvõileiba süüa.
Kuna lapsed juba 10 ja 12, siis nad vahel teevad ka ise midagi, lihtsamaid asju ja lapsed muidugi teevad vigu. Isegi pelmeeni keetmisel või praadimisel – saad kas pudru või üliõlised kõvad käkid. Ja siis teen ma ise juustuvõileiba ning seletan, miks nende hea üritus puusse läks. Pikalt ja põhjalikult, peamiselt seda, et toitu ei jäeta üksi pliidile keema või praadima, kuni kärsahaisu tuleb. Iga tööd tuleb teha tähelepanuga, toitu ka südamega, mõeldes neile, kellele sa serveerida tahad.
Ei hakka ma neid üllitisi kiitva näoga sisse pressima kui on “niisama ära tehtud”.
Naine on mõistlik täiskasvanud inimene ja loomulikult ei irise. (E mina, mees, teen süüa, 2/3 ajast, ma olengi kokk, pea 20 aastat, ükski restoran mind s…ta söögi pärast vallandanud ei ole.)
Nii elamegi ja kriitikat on tegelikult üliharva.
To report this post you need to login first.
19.04.2017 20:15
Meil on nii, et kui toit nahka ei lähe, siis on minul lihtsam – ei pea hakkama niipea uut valmistama.
To report this post you need to login first.
19.04.2017 20:16
Ma alati kiidan oma meest, ükskõik, mis maitsega toit on.
Söögitegemine on kohutavalt tüütu ja ma olen väga õnnelik, et ta on selle raske koorma endale võtnud.
Lapsed ka ei virise kunagi, vahel jätavad midagi söömata vaikselt.
To report this post you need to login first.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
