Teema: Lastevaheline konkurents klassis

Inimeste erinevad iseloomud ei lahene kuidagi. On sobiv hetk lapsele õpetada, et sõbrustama ei pea igaühega ning kui teine sinuga halvasti käitub, siis järelikult ta ei ole sõber.
See, et parema hinde üle hõisatakse, ei ole minu arust mingi kuritegu – seda juhul, kui see on mõni üksik erandlik kord. Kui sinu laps on pidevalt parem ja siis ükskord õnnestub teisel parem olla, siis loomulikul hõiskab ta “jess” ja seda mitte seepärast, et sinu lapsel halvasti läks, vaid et lõpuks ometi õnnestus temal parem olla. Sinu loogika järgi nagu mingitel laste spordivõistlustel võitja ei tohikski rõõmustada, kui võidab, sest sõber sai ju kolmanda koha. Ideede varastamine on muidugi teine teema, aga tegelikult ei pruugi ka siin taga olla pahatahtlikkust, võib olla idee oli sinu lapse oma, kuid arutas seda sõbrannaga ning arendas edasi ning siis sõbrannale tunduski, et nüüd on tegu juba ka tema ideega.
Aga üldiselt – milleks sõbrustada kellegagi, kellega ei ole hea. Klassis ilmselt sõpru jagub.

ma arvan, et selles vanuses ei peaks vanemad enam sekkuma laste sõprussuhetesse. Võib ära kuulata ja toeks olla kui probleeme on, aga mitte juhiseid jagada ja oma hoiakuid peale suruda.
Niimoodi see sotsiaalsete suhete õppimine käibki, ei saa kogu aeg ainult kõik hästi ja turvaline olla.

Mina nõustun viimase käo arvamusega, et igal lapsel on olukorrast oma tõlgendus ja ei tohiks lapsi sildistada, et vot see laps on hea ja see on alatu. Osad lapsed on tugevama võitleja/võitja-natuuriga ning emotsionaalsemad. Kuna teine laps oli temast koguaeg tibakese ees, nagu siin öeldud, ju see laps siis pigutas meeletult, et üks kord ka parem olla. Ning ehk see “jess” sealt tuligi, et lõpuks õnnestus. Miks sildistada, et ta just teist last sellega halvustada tahtis? Ajast-aega on nii olnud, et need, kes on valjemahäälsed, suuremad, vanemad, mis iganes, jäävad enamasti kõiges süüdi. Kas see, et ta selle “jessi” oma emotsionaalsuses välja ütles, teeb ta kohe alatuks? Need, kes on vaiksed, tagasihoidlikud, arglikud, on alati kannatajad ja neile tehakse liiga. Vahel võib olla ka nii, et just need tagasihoidlikumad on sellised vaiksed susserdajad. Mõtlevad ka “jess”, aga välja ei ütle, kas see siis on kuidagi parem või vähem alatu? Lapsed on nii erinevad, olukorrad on erinevad. Sellises vanuses osatakse juba ise asju lahendada. Ja palun nähke ikka mõlema lapse vaatevinklit ja proovige mõlemat mõista.

Aga võibolla on hoopis sinu laps kade? sellele, et ükskord sai tema kehvema hinde? kas nii ei või olla? miks ta muidu seda nii südamesse võtab,e t kohe emale räägib? Ja kuidas see pinginaabri olukord siis lahenes, kelle pinginaaber see pop tüdruk nüüd siis on, keda kõik tahtsid? teise tüdruku oma? siis on ju sinu tütar hoopis kade. Kui aga sinu tütre oma, siis jälle imelik asi, mille pärast muretseda. Ja üldse poel oluline, kelle idee oli seda tüdrukut pinginaabriks paluda – määrab ikka see, kellega see popimast popim tüdruk ise koos tahab istuda.

See on iga ema loomulik reaktioon enda last kaitsta, kui tundub, et tema lapsele liiga tehakse. Aga ei maksa unustada, et mündil on alati 2 poolt. Ja see teine laps võib hoopis midagi muud tunda ja mõelda. Kohut saab mõista vaid mõlemat poolt ärakuulates. Ei maksa ka unustada, et lapsed on siiski kõigest lapsed. Natuke veider on täiskasvanud inimesel tulla mustama võõrast last? Seda enam, et see laps nagu midagi väga hullu teinud justkui polegi…Oleks siis mõni kiusamisejuhtum vms.
Klassis on konkurents ju igati tavaline. Ikka tahetakse kõige kaugemale hüpata, kiiremini joosta ja parimat tööd saada. Ambitsioonikus on väga hea, eriti kui võisteldakse heades asjades. Nii ka elus…Hea kui klass juhindub viiemehe järgi, mitte suitsu- ja kahemehe järgi.
No ja kui 2 last omavahel ei klapi, siis võibki öelda, et suhelgu siis teiste lastega.

Leian, et konkurents kui selline ei ole koolis üldse mitte kohane… Sport on midagi muud ja neid olukordi ei peaks võrdlema. Üldse ei peaks kedagi kellegagi võrdlema, suurim võimalus tunda end õnnetu ja väheväärtuslikuna. Viimased laste ja noorte vaimse tervise uuringud Eestis viitavad olukorra tõsidusele!
Lõpetame selle olelusvõitluse, ärapanemise, paksu aha kasvatamise ja laseme lastel sirguda loomuliku ja enesekindlana… Saan aru, et kui süsteem ei muutu, siis on see tõsine väljakutse ja alustada on muidugi vaja täiskasvanutest!