Tahaks minna 4a ja 2a laulupeole. Võtame vankri ja käru kaasa. Küsin aga seda, kus sektoris on nendega kõige mõistlikum olla? Kas seal on endiselt nii, et on üldine muruplats ja ees pingiread?
Kas keegi on võtnud lastele mingi pissipoti kaasa? Pelgan seda, et kui neil häda peale tuleb, et ei jõua nii kiiresti nendega kuhugi puude juurde rahvamassi hulgas liikudes ja piss tuleb ennem püksi. 2a ka ammu mähkuvaba ja ta ilmselt ei oskagi enam mähkmesse pissida. Ilmselt ikka oma söögi ja joogiga sisse lastakse? Sealt on kallis osta ja järjekorrad pikad.
Mida veel sellisel massiüritusel väikeste lastega olles, teadma peaks? Ilmselt teen neile ka igaks juhuks kaela mingid sildid, kuhu kirjutan nende nime ja telefoni numbri. Eks jälgime neid kullipilguga, aga parem las igaks juhuks on info olemas.
Teema: Laulupeole lastega
Ma pigem tulistaks end jalga kui läheks mudilastega sellisele üritusele. Vapper oled!
Ma pigem ei läheks enda ja lastepiinamine.
Olen ise korduvalt käinud ja lastega pigem ei läheks. Liikuda kitsas, vankriga võimatu, ei pruugi midagi näha, et murule koht saada tuleb minna väga vara kohale (2-3h enne). Toit/joogid kallid, wc järjekorrad pikad jne
Mitte iialgiiiiii ei läheks nii väikeste lastega laulupeole. Hull rahvamass, liikuda on ilma vankrita ja üksipäinigi üsna keeruline. Mis siis veel vakri ja kahe väikelapsega. Puude juurde pissile? Milliste puude juurde? Seal on nii palju rahvast, et iga puu juures on juba inimesed. Poleks just väga ilus kellegi piknikuteki kõrval oma last pissitada. Lisaks on pidu pikk ja lapsed tüdinevad kohe kindlasti ära. Ehk siis soovitan soojalt lastele selleks ajaks hoidja leida ja ilma nendeta minna või kui hoidjat pole, siis minemata jätta. Päris ausalt, jääb hulga närve alles. 🙂
Mina olen eelnevalt käinud ja plaan ka seekord 3. lapsega (vankris) minna, kuna vanim laps esineb. Oleme seal hästi üleval, väravate lähedal puude all rohu peal teki laiali laotanud ja mõnusalt end tundnud. Kui enam ei kannata olla, siis saab kiirelt lahkuda ja seal üleval pole ka nii tihedat tunglemist. Toidud-joogid saab ise kaasa võtta, nii et see trügimine jääb täiesti ära. Pissipoti võib ju tõesti kaasa võtta ning veidi eemale minna aia äärde, kus üldse peaaegu inimesi pole. Kui kedagi rohkem kaasas pole, saab ehk kedagi paluda asju valvata. Meie oleme tavaliselt päris suure seltskonnaga ja tekke on kokku pandud 4-5.
Ma ei saa sellest hädaldamisest üldse aru. Olen varem korduvalt käinud koos oma venna pere ja nende lastega. Meie peres on alati olnud koorilauljaid ja laulupidu on nii enesestmõistetav asi, et ikka on beebid ka kaasa võetud, väikelastest rääkimata. Venna vanem tüdruk sündis 2006 lõpus, 4-aastasena oli tal juba 3. laulupidu vaatamas käia! (2007 noorte pidu, 2009 üldlaulupidu, 2011 noorte pidu.) Muidugi tuleb lastega arvestada ja natuke on tülikam, aga mitte midagi ületamatut. Ning mõneaastasele on laulupidu ikka juba suur elamus! (Aga kui tõesti keegi tüdineb, pole ju sundust peo lõpuni tingimata olla.) Aga loomulikult oleks lihtsam ja mugavam, kui ühe lapse kohta oleks vähemalt üks täiskasvanu kaasas.
Meie oleme tavaliselt läinud veidi varem ja alati oleme pingile istuma saanud terve perega, beebikäru pingi otsas. Väikeste lastega sinna ette toolidele pole mõtet trügida, seal inimesed eeldavad rohkem, et saavad rahulikult, ilma liigse siblimise-sekeldamiseta kuulata-vaadata, ja väikesed lapsed võivad segama hakata. Muidugi, kui suurema seltskonna peale on 1-2 sektoripiletit (nendega saab üldalal alati olla), siis võib väikelapsele olla huvitav, kui vahepeal ühe ploki saab näiteks eestpoolt ja lähemalt vaatamas-kuulamas käia … Aga üldiselt ma lastega plaaniksin ikka üldalale end sättida.
Tänavu on mu vennalapsed juba ise lauljad. Mina lähen koos oma 3- ja 1-aastasega. Väiksem on kärus või turnib mul süles, ta on ka niikuinii mähkmega – pole probleemi. Suurem ootab laulupidu juba pikisilmi, pea iga päev teeb sellest juttu (eks ta muidugi on telekast varasemate pidude katkendeid näinud, kodus oleme rääkinud, mitmes tema raamatus on mainitud, samuti ta on ise ükskord tühja laulukaare kõige kõrgemale astnele roninud).
Üldiselt muidugi laste pissitamisega on põhiline ennetus — ise meeles pidada ja ära vetsutada juba enne, kui aktiivne häda jõuab tekkida. Ja mitte lasta päris ohjeldamatult juua. Tol aastal, kui mul venna suurem tüdruk kahene oli ja väiksem beebi, käisin ma suuremaga kaks korda peo jooksul pissil, ikka enne, kui häda reaalselt kätte jõudis. Midagi rasket polnud, ehkki mul polnud siis endal veel lapsevanema kogenud harjumuslikkust. Aga tegelikult ma praegu seda teemat lugedes mõtlesin, et ma oma 3-aastast (kes on ka loomulikult juba ammu-ammu mähkmevaba) suudan vist küll veenda, et laulupeol oleks mõistlik erandina mähe alla panna. Mitte selle mõttega, et siis ta pissibki sinna sisse, vaid lihtsalt õnnetuste ennetamiseks. Vähemalt kui ülipalav päev ei juhtu olema. Mul peaks vist kuskil olema paar nr 6 püksmähet … Siis oleks lihtsalt muretum ja rahulikum selle pissile kiirustamisega. Aga mõistlikum on muidugi jah ennetavalt ära käia – ja ikka WCs, mitte kuskil piduliste vahel puu all kohas, kuhu pärast keegi teine pahaaimamatult oma rahvariietega murule istub!
Sildid on kindlasti mõistlik lastele külge riputada. Lapse nimi, vanemate telefoninumbrid ja nimed … Meie pere pole seni küll õnneks ühtki last kaotanud, aga parem karta kui kahetseda!
Ilusaid laulupeoelamusi teile! (Ja ära kuula neid hädakraaksujaid. :))
Mina tahan ka oma kolmesega minna vaatama, vähemalt korragi. Ei kavatse tervet päeva seal passida. Lihtsalt, et laps saaks aimu, mis on laulupidu ja kuuleks veidi ilusat muusikat.
Kas keegi oskab öelda, kas kuskilt saab osta ka mingit spets käepaela vms, millele saaks kirjutada kontaktid?
Mina ka ei saa aru nendest siinsetest hädakraaksujatest. Ei arva, et lapsed, keda kooliminekuni vaid nelja seina vahel või paksus metsas peidus hoitakse, kuidagi tervemad-targemad oleksid. Mõni ekstra väikestele lastele suunatud üritus on palju hullem “massikas” kui laulupidu ja suvine randki võib olla niisama rahvarohke koht.
Ise olen käinud oma lastega laulupeol, kui nad olid 4-a ja 2-a ning väga tore oli. Koha otsisime endale mitte kitsaste pingiridade keskpaigast, vaid väljaku keskpaigast sealt kohast, kus ühe sektori pingiread lõppesid ja natuke maad eemal teise sektori osa algas: seal oli päris suur riba muruplatsi, kus lapsed said silma all olles vahelduseks ringi tatsata ja maha istuda. Samas oli väljaku keskosa turvalisem, kuna seal oli rahvast vähem kui äärtes ning lastel raskem ära kaduda. Igaks juhuks tuleb lastele panna randmepaelad või riputada kaela telefoninumber.
Aeg-ajalt tegime jalutuskäike, lapsed kärusse ja läksime nendega jalutama. Ostsime jäätist, uudistasime ringi, ja nende kõndimiste ajal sai lastega ka vetsus käidud. Kui ei taha lapsega suurde tualetti minna, siis pott kaasa, istub tualettide juures potile (no saab ka nii potil istuda, et midagi näha ei ole!), pärast kallad sisu kõrvalolevasse tualetti ära. Üldiselt ei ole midagi keerulist.
Mina tahan ka oma kolmesega minna vaatama, vähemalt korragi. Ei kavatse tervet päeva seal passida. Lihtsalt, et laps saaks aimu, mis on laulupidu ja kuuleks veidi ilusat muusikat.
Kas keegi oskab öelda, kas kuskilt saab osta ka mingit spets käepaela vms, millele saaks kirjutada kontaktid?
Kirjuta lihtsalt pastakaga lapse käele nimi ja telefoninumber.
Vaata kontoritarvete poes ringi, müüakse ümbrisega silte, mis konverentsidel jm üritustel rinda/kaela pannakse. Osa on niisuguse pisikese lõkatsiga, et saab ka nööpaugust läbi panna. Meil on olnud ka püksivärvli küljes selline nimesilt, mis reisikohvri külge käib, ka hästi tugeva ümbrise ja kinnitusega, naljalt ära ei kao. Koduekstras on mitut sorti.
Aga näiteks mina leian, et suht nõme, kui ma laotan kuskile oma teki maha ja keegi, kes arvab, et ikka beebiga tuleb ka laulupeole minna, kärutab oma lapsevankri täpselt meile ette. Jah, tahaks ikka laulukaart näha ka, mitte kellegi käru/vankrit vaadata.
Ma algul mõtlesin ka, et ikka lähen oma 2aastase ja 7-kuusega, aga just vankrile mõeldes jätan minemata. 2-aastasele saab alati varuriided kaasa võtta, kui ikka pissiõnnetus juhtub, aga see vankriga liikumine seal ja teiste segamine….
Eks ikka igaühe sisetunne, millal ja kuidas minna. See on ühine Eesti rahva pidu, nii et kõik on teretulnud! Olen eluaeg ise käinud, olnud eri rollides, sh laps ja kollektiivi juht ja ema jne. Ma arvan, et mõistlik oleks ennetada kuumarabandust, samuti igaks juhuks valmistuda vihmaks. Kui on päikesepaiste, siis peaks kindlasti olema väikelapsel peas müts või rätikuke. Samuti igaks juhuks kaasa vihmakeebid vms. Kunagi ei tea, ilm võib muutuda peo ajal kardinaalselt. Puuviljad on head, sealt saab kõhtu midagi ja ka vedelikku. WC järjekordi muide eelmise peo (üldlaulupidu) ajal ei olnudki, olid need kabiinikesed. Muidugi võtke pott kaasa, saab ju leida võimalusi. Väike laps tunneks ka rõõmu, kui tal oleks isiklik lipuke, millega siis lehvitada, samuti on tore, kui oleks mingeid värvimisraamatuid rahvariietega või meisterdamist, käsitööd, mänguasju vms:), muidu võib igav hakata, et oleks vahepeal ka midagi, millega seal tekikese peal mässata vahelduse mõttes:) Tekk ja muru on pinkidest mugavamad ja tõepoolest pinkide peal eeldatakse eelkõige seda, et saaks rahus ikkagi kuulata. Head pidu!
Minu arvates ainuke takistus minemiseks oleks 30 kraadine kuumus. Enda laps oli ka u 2 kui esimest korda käisime. Vahetus riided ja korralik kogus vett kindlasti kaasa. Söögi ostsime meie kohapealt aga eks see ole oma valikute küsimus.
Keegi siin muretses, et vankriga varjab vaatamist. Alati saab ju otsida sellise istumiskoha, kus ei jää teistele ette. Nt puude all vms. Meil oli kahesel kaasas kergkäru, mille siis lihtsalt kokku lasime istudes.
Meie lastel on nimeline.ee lehelt tellitud käepaelad juba mitmendat suve.
Tänan, andsite idee! Meil õnneks pole ei vankreid enam ega mähkmeid pevakorras enam (lapsed 5 ja 3), tekk, piknikusööki-jooki, vahetusriided (ja vist ka väike pott) kaasa, markeri või pastakaga igaks juhuks tel.nr käeseljale, 🙂 tuleks ainult ilus ilm, mitte kuum ja mitte vihmane.
MIna olen alati käinud, olgu lapsed siis beebid või suuremad. Pisikestega olen olnud päris üleval serval, nemad siis jooksevad puude vahel ringi ja ise piilun puude vahelt välja ja kuulan laule, sealt on hea vaade merele ka. Puude all ei ole nii palav ka. Kaasas oli kergkäru, mis käib pikaliasendisse ja kus laps sai lõunaund magada. Samas ei ole see nii kõrge, et kellegi vaadet varjata.
Mina ise ja minu suguvõsas paljud on käinud nö sünnist saadik laulupidudel. See on ülilahe traditsioon ja nüüd, kui mu suured lapsed laulavad, kavatsen kindlasti 2- ja 4aastastega minna. 2a vist ikka käruga, 4a saab hakkama. Võtame vanaemad kaasa, et igale lapsele oleks erisuunda jooksmiseks hoidja.
Pissipotti ei võta. Süüa-juua on laulupeole alati saanud võtta. Eelmisel korral oli lastele Lotte mängumaa.
Kes ütleb, et ei lähe lastega, siis mina isiklikult vihkan neid, kes trügivad väiksematele üritustele, kinno, teatrisse, täiskasvanute kontsrtdile, koolikontserdile vms kohta lastega. Eriti veel, kui minnakse perega ja laps kogu aeg jonnib. Samuti poes, kui 2 vanemat ja jonnivad lapsed, mõtlen alati, et ei pea ju kõik koos poes käima, üks vanem võiks mujal lastega olla. Aga laulupidu on suur üritus ja las lapsed harjuvad seal käima. Kasvõi laulupeo mängumaal 🙂 Minul ka lapsepõlvest pigem laulupeomälestus, et üleval kivi juures sai sugulastega kohtuda, pärast kõik ööbisid meie vanaema juures jne.
Kindlasti lastele nimed-telnr käe peale vms. Muide, selles uues tasulises WCs on ikka nähtud, et pikk-pikk saba väljas, aga sees kuskil nurga taga on veel vabu kohti, inimesed käivad ainult esimestes.
kas te ilmateadet olete ikka vaadanud – lubab ju sadu, kus te seal lastega istute või olete? 2 ja 4 aastane ei saa sellest peost midagi aru, väsivad selles rahvamassis ära. Me hakkasime käima, kui laps oli 7, järgmine kord juba laulis ise seal.
No me vaatame ikka vahetult enne, kas tasub minna ja keegi ei hoia püssisihikul, et peab algusest lõpuni istuma. Piletid pole ju ka nii kallid (a 6.-), et kui minemata jääb, siis oleks tohutu põnts, võtan seda siis kui toetust õilsale üritusele. 4a saab laulupeo olemusest juba vgagi hsti aru, on telekast näinud ja natuke reaalelus aimu saada oleks ainult hariv. Ma isegi tahaks minna, olen olnud laulja vist 6 laulupeol, aga mitte kunagi pealtvaataja 🙂
kas te ilmateadet olete ikka vaadanud – lubab ju sadu, kus te seal lastega istute või olete? 2 ja 4 aastane ei saa sellest peost midagi aru, väsivad selles rahvamassis ära. Me hakkasime käima, kui laps oli 7, järgmine kord juba laulis ise seal.
Kuule, ilmateate vaatamiseks on praegu ilmselgelt vara. Reedel lubas ilmateade 2. juuliks õhtupoolikul kuiva ilma, hommikul ja pärast seda öösel pidi alles sadama. Laupäeval vaatasin uuesti, lubas 2. juuliks päev läbi vihma. Pühapäeval vaatasin jälle, lubati kogu 1.–3. juulini täiesti kuiva ilma. Eilseks oli prognoos uuesti märjemaks läinud. 😛 Ma olen küll ise suur imateadete vahtija, aga ega reaalselt saab neid prognoose tõsisemalt võtta alles reedest-laupäevast alates, praegu pole veel küll mingit mõtet pühapäevaõhtuse ilma kohta miskit arvata.
Aga muidu, minu lapsed on küll palju paremini vihma vastu varustatud kui ma ise – ei usu mina, et ühelgi lasteaiaealisel lapsel poriilmavarustust poleks, veekindlad riided ja porilompides hüppamine-istumine on ju just laste, mitte täiskasvanute teema. Ja ma ei tea, mis arengupeetusega lapsi Sa siiani näinud oled, aga vähemasti minu 3-aastane on küll täiesti arukas ja adekvaatne inimene juba, saab suurepäraselt aru ning on ka varasemate laulupidude ülekandeid täiesti vabal tahtel vaadanud. Jah, võimalik, et ta tüdib ja väsib enne lõppu, aga eks meil ole siis alati võimalik koju minna. Aga ni kuna ta Estonias (kus peab ju täiesti vaikselt paigal istuma) on mitmetunnised etendused (“Pipi Pikksukk”, “Lumivalgekese” ballett) suure huviga hiirvaikselt ära vaadanud, siis ma pigem panustaksin, et noorte laulupeoga saab ta ammugi hakkama. Elame, näeme. Minu vennatütar oli kahesena igatahes juba täiesti piduline. Ka tookord käis meist paar vihmahoogu üle.
No kui sinu jaoks on ebamugav, siis sunniviisil ei pea kuhugi minema. Lähevad need, kellele endale väga meeldib ja saavad lastega kenasti hakkama. Ega kõigile lastele pruugi ka sobida. Minu omad olid rahvarikastel üritustel alati oma sõiduvees, olgu laat või kontsert või laulupidu.
Probleemivaba – kuidas võtta 🙂 Eespool ju kirjas, milliseid probleeme võib olla. Sõltub, mida ise probleemiks pead ja kuidas suhtud.
Aga näiteks mina leian, et suht nõme, kui ma laotan kuskile oma teki maha ja keegi, kes arvab, et ikka beebiga tuleb ka laulupeole minna, kärutab oma lapsevankri täpselt meile ette. Jah, tahaks ikka laulukaart näha ka, mitte kellegi käru/vankrit vaadata.
Ma algul mõtlesin ka, et ikka lähen oma 2aastase ja 7-kuusega, aga just vankrile mõeldes jätan minemata. 2-aastasele saab alati varuriided kaasa võtta, kui ikka pissiõnnetus juhtub, aga see vankriga liikumine seal ja teiste segamine….
Vaatele jäävad ette ikka ees seisvad inimesed, mitte madal lapsevanker 😀
Ise käisime täna 4 a ja 6 a lapsega. Panime piknikuteki üles mäenõlvale, kuna inimesi oli palju (seisjaid), siis ega väga midagi ei näinud, aga lastel oli ikka põnev, vahepeal jalutasime ringi, siit-sealt kiikasid ka laulukaare all toimuvat. Paar tundi olime, siis nad enam ei tahtnud olla, tulime ära. Minu arust tasub ikka ka väikelastega minna, neile oli põnev juba kogu see rahvamass, nad polnud kuskil nii palju inimesi koos näinud, rääkimata sellest, et nii palju lauljaid koos. Väga avaldasid neile muljet rahvariides inimesed.
Väiksemate lastega inimesed, kes vankritega olid, küll kuidagi ei seganud. Eks seal üleval nõlval olidki peamiselt väikeste lastega pered, kuna sealt oli hea ära minna, kui lapsed ära väsisid.
Käisime kahesega, ilusasti pidas vastu terve peo, vahepeal magas 2 tundi vankris, enne magamajäämist küll natukene jorises üleväsimusest.Olime enamvähem ühe koha peal, ringiliikumiseks oli liiga palju rahvast!Näksid olid kaasas, peo ajaks panime mähkme ka alla.
Kas olen saamatu kanaema, kui ei tahtnud kolmeaastasega laulupeole trügima minna? Minu jaoks on sellises massis nii väikse lapsega ebamugav, ei kujuta ette, et ta nt 6 tundi vastu peaks. Kärus enam ei ole.
Samas olen mitmelt tuttavalt saanud negatiivset tagasisidet (ega lapsi tasu vati sees hoida ja alati on lapsi titest peale kaasa võetud, mis seal siis rasket, lapsed peavad olema elusse kaasatud on jne jne). Nüüd siis mõtlengi, kas olen liialt pabistaja ja tegelikult on seal tite või väikelapsega mugav ja probleemivaba?
Mina käisin kolmesega ja ühesega, valdava osa ajast toimetasin nendega suht üksi (WCs käimisega mu ema-isa aitasid, st vaatasid pisema käru järele, ja vahepeal mõned plokid istus suurem nende juures, sest sealt oli parem vaade). Ka minu kolmene mõistagi enam kärus ei sõida. Olid ostetud pinkide peale kohtadega piletid (sealgi oli väikelapsi ja beebikärusid ohtralt), aga kahjuks ma ei saanud kohti pingirea otsa, et väiksema käru oleks enda kõrval saanud pidada, pidin väiksema enda süles pingi keskele kaasa võtma ja teda seal taltsutama, et ta teisi kuulajaid-vaatajaid ei segaks (aastane ei saa ju asjast muhvigi aru, tahaks muudkui sülest rändama minna, võõraid asju ja inimesi näppida jne). Õnneks kõhukott ning kaasavõetud näksid päästsid väga palju. Ning nii palju suutsin ma küll pidu jälgida ja nautida, et aru saada, kui kena kava oli kokku pandud, mitu väikest armsat tavamuudatust (nt see, kuidas laulupeotuli platsil ja tornis liikus jne).
Olime peo algusest lõpuni. Konkreetselt pinkide peal olime alguses neli plokki (ühendkoorist mudilaskoorini) ning lõpus kaks plokki (segakoor ja ühendkoor), vahepeal saime kokku mu sõbrannaga, kellel ka kolmeaastane laps, trüginast läbi saades otsisime nurga taga (siiski seal, kus kuuldavus oli veel ok) vaiksema koha, lapsed said süüa-juua ja murul ringi joosta, nii et polnud neilegi 6,5 tundi – jah, just nii kaua kontsert viimaks kestis! – vaikselt paigalistumist.
Loomulikult ei olnud sellisel kujul laulupidu MINU jaoks teab mis nauding. Ja ühesega oleksin ma kindlasti jätnud minemata (kolm aastat tagasi, kui mu suurem tüdruk oli 5 k, siis ma ei käinud ka, ehkki see oli 1990. aastast esimene laulupidu, mis mul vahele jäi, valdavalt ma olen küll laulukaare all lauljana olnud). Aga käisin ma eile eelkõige ja just KOLMESE PÄRAST. Temale oli see laulupidu ikka väga suur elamus ja rõõm. Seejuures minu üllatuseks veel finaali, kui ma kartsin, et ehk on ta juba väsinud ja tüdinud, nautis ta eriti. 🙂 Lehvitas oma lipuga, püüdis ühislaule kaasa laulda, lavalt spontaanselt alanud “Sepapoisid” oli talle veel kirss tordil. 😀 Ning minul ei olnud raske ja väsitav muidugi mitte kolmese tõttu – see ju juba suur inimene, istub-astub omal jalal, saab aru, mis ja milleks, vaatab ja küsib kõige kohta, mõistab, millal on vaja vaikselt ühe koha peal olla, oskab oma vajadusi ja soove verbaalselt väljendada –, vaid ikka väiksema tõttu, et ta teisi kuulajaid ei segaks. Õnneks tal oli ka üsna huvitav, tempokamad laulud meeldisid, lipuga vehkimine meeldis (emme hoidku piip ja prillid!) ning üldse olid mõlemad lapsed väga-väga tublid. Mis muidugi oli väga piinarikas, oli vajadusel sealt külgmistest rahvamassidest läbitrügimine, käru ühe käe otsas ja suurem laps teise käe otsas. Aga no olgem ausad, sellistes kohtades trügimine on jube katsumus ka täiesti lasteta laulupeol olles.
Kuma ma kartsin, et kolmene ei jaksa pärast pikka pidu väga palju käia (beebikäru oleksin ma ise ju kuhu iganes võinud viia), siis olin ma juba eelmise päeva õhtul oma auto Pirita tee äärde parkima viinud, auto ootas meid peaaegu kohe pärast Lauluväljaku bussipeatust, päris esimeste hulgas seal, kus busside parkla ära lõppenud oli. Aga reaalselt läks asi nii, et kohtasime lauluväljakult lahkudes oma sugulasi ning kolmene oli onutütardest jm seltskonnast nii vaimustuses, et keeldus autosse istumast. 😛 Kuna ma ei tahtnud ilusat päeva suure jonniga lõpetada ja lapse vanaema-vanaisa elavad niikuinii meie lähedal, lõppes asi hoopis nii, et mina võtsin siis oma auto peale hoopis aastase beebi ja kaks vanemat sugulast ning kolmene, kelle pärast kogu autoparkimise aktsioon ette võetud sai, marssis uhkelt lipuga vehkides Pirita Selverini, mille juurde olid pargitud teiste sugulaste autod. Mina sain kell 22.07 oma ema-isa hooviväravalt tagasi õnnest pakatava, lipuga vehkiva ja täiel häälel rõõmulaule laulva uhke kolmese. 😀 Ning just selliste hetkede nimel tasus minu arust kogu see trall läbi teha. Mitte sellepärast, et mulle endale kogu õhtu nii meeletu nauding oleks olnud (ehkki algus ja lõpp olid ikka endale ka elamus, lõppkokkuvõttes siiski MINUL isiklikult oleks muidugi olnud lihtsam lastega kodus olla ja teleülekannet jälgida). Samas muidugi iga vanem tunneb oma last kõige paremini ja teab, mis talle mingis vanuses kõige paremini meeldida võiks või pigem piinamisena mõjuks.
Ning üllatavalt kulgesid meil isegi järgnenud hilisõhtune söömine ja magamapanek igati rõõmsalt ja probleemitult, ehkki sellisel kellaajal ja selliste elamuste peale oleks ju võinud oodata jonni ja virinat. 🙂
Aga üldiselt ma väikelastega soovitaksin võimalusel minna ikka nii, et iga lapse kohta oleks vähemalt 1+ kantseldamisvalmis täiskasvanut. Lastel suva, aga endal kergem. 🙂
PS. Ilm oli ju lõpuks ideaalne. 🙂 Täiesti kuiv ja samas pilvealune, aga ka mitte külm. 25 kraadi ja päike lagipähe on laulupeo jaoks tunduvalt ebamugavam.
Vaatasime pidu telekast seekord ja jäime oma otsusega rahule. Alla 2-aastasega sinna peole trügimine ei tundnud mõistlik – säästsime oma närve ja pole teisi ka seganud. Oleme ausalt, alla 2-3 aastasel pole seal suurt midagi teha. Jah, ma olen näinud lapsi, kes suudavad tunde vankris istuda ja igasuguse müra sees magada. Minu poeg ei ole aga selline: vankris ei istu ega maga, isa juurde sülle ei lähe kui ema ometi kõrval, kardab võõraid ning on rahvarohkes kohas vaid minu süles. 30 minutit ehk jaksaks seal suurüritusel olla, aga mitte rohkem, ja siis hakkaks trall pihta. Ei, tänan.
Huvitav, mille ees mind miinustatud on? ???? selle eest et lastega laulupeol julgesin käia või et oleme aktiivsed ja käime lastega palju igalpool?
Võin oletada, et miinustajaks on see, kelle olemist on laulupeol viibinud lapsed kehvemaks muutunud. Kõigile ei meeldi laste kisa, edasi-tagasi jooksmine, rahva sees käruga liiklejad ja (nagu ka siit tuli välja) vaatevälja piiramine vankri poolt.
Ma ei ole väikelaste vihkaja, endalgi neid paar tükki kodus. Aga vanem on see, kes oma last kõige paremini tunneb. Kui lapsed on rõõmsad ja rahul, nendega tegeldakse ja ei lasta neil teisi segada, siis pole ju probleemi. Paraku olen ka mitmeid vastupidiseid näiteid näinud sarnastel üritustel.
Huvitav, mille ees mind miinustatud on? selle eest et lastega laulupeol julgesin käia või et oleme aktiivsed ja käime lastega palju igalpool?
Äkki sellepärast:
Auto jätsime lasna maxima juurde muru peale.
Meie taga istus murul pere kahe väikelapsega (vanuses ca 1a ja 3a), kes said väga hästi hakkama ja ei seganud kedagi. Segas hoopis kõrval istuv seltskond >40 a täiskasvanuid, keda laulukaare all toimuv kohe üldse ei huvitanud. Pmst kogu peo aja nad vestlesid omavahel aktiivselt ja kuna osad neist istusid eespool asuval tekil ja osad tagapool, siis oli see vestlus ka üsna valjuhäälne. Vahepeal liikus neil seal mingeid tuttavaid, keda tuli siis eemalt tükk aega hõikuda, et need näeksid. Pidevalt varustasid nad endid toitude ja jookidega loomulikult. Kuna me ise olime ka 5a lapsega, kes kogu aeg väga vaguralt paigal ei istunud ja vahepeal meiega ikka rääkis ka, siis tundus kohatu neile midagi öelda. Aga ma tõesti ei saa aru, miks nad seal olid. Enna lõppu õnneks tüdinesid osad neist ära ja läksid mineme, seega sai ühendkoore ikka pisut rahulikumalt vaadata.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
