No kui sa paned ööseks lina alal mingi katte – kas sa reaalselt kujutad ette, et hakkad öösel voodipesu vahetama? Sisi ju vaja nii need baikatekid kui voodilina välja vahetada, kui ikka kakaõnnetus suuremat sorti. Kõige mõistlikum tundub ikka saunalina otse lina peale. Ise kasutasin seda, kui rinnad kõvemini lekkisid. Saunalinasid on ju päris pikkasid, selle paned ju risti, ega su enda tagumiku alla pole seda vaja. Kui voodi servast jääbki 20 cm puudu – no vaevalt, et sa lasedki lapsel nii voodi servas magada, see ju ohtlik.
ja kui palju neid õnnetusi siis juhtub, et nii üleni peab olema ära kaitstud? võibolla oleks hoopis aeg suuremad mähkmed lapsele osta. Kui lapsel on öösiti tagasiheide probleemiks, siis imetada mingis muus kui pikali asendis ja last krooksutada – selline öine oksendamine võib ju lapsele ohtlik olla, sinu mugavus siin teisejärguline
No üldiselt ma eeldan, et sellises mõõtmes õnnetusi, kus tõesti on mähe läbi lasknud ning lisaks magamiskotile on määrdunud ka aluslina ning selle all olev kiht, ei juhtu rohkem kui kord-paar kogu lapse titeea jooksul. Vähemalt mu esimese lapsega küll ei juhtunud. Ning selle korra või paar olen ma küll valmis kogu voodipesu ära vahetama. Samas ei ole ma valmis sellele ühele või kahele korrale oma madratsit ohverdada, nii et tahaks siiski mingit püsivat ja vähem kortsuvat lahendust, mis toimiks ühtviisi tõhusalt nii öösel kui ka päeval ja olenemata sellest, millisesse voodi ossa ma lapse parasjagu magama paigutanud olen.
Mu esimesel lapsel oli kolossaalne toidu tagasiheide, mis kestis esimese eluaasta lõpuni. Igasugused võimalikud pissi- ja kakaõnnetused kahvatusid nende pidevate piimajugade kõrval. Aga asendist see tal küll ei sõltunud, oksendas täpselt samamoodi nii pikali kui ka püsti (sh siis, kui juba ise kõndis), täiesti ükskõik oli, mis asendis imetada või kas krooksutada – piima voolas ojadena, sh mitte ainult vahetult pärast söötmist, vaid ka mitu tundi pärast viimast söögikorda. Ega ma teda sellepärast kogu esimese eluaasta jooksul püstiasendis hoida ei saanud (pealegi see ju ei mõiganud midagi), magas ikka külili, tugi selja taga.
Üldiselt tuleb mul kogu imikuea trall praegu läbi teha teise lapse kõrvalt, kes on ka veel päris väike, nii et eesmärk on kuidagimoodigi püsida elusana ning lastele ohutuna (nii et ma näiteks istudes magama ei jää ja last sülest maha ei pilla jne). Mul on veel üsna värskelt meeles vanema lapse esimese eluaasta lootusetu magamatus ja enda zombie-olek (õieti polegi ma veel ennast välja puhata jõudnud, vanem laps ei maga veel tervet ööd järjest), mingist “minu mugavusest” siinkohal rääkida on suht naerukoht.
Selliseid asju voodis, mis mul lina peal iga liigutusega kortsuvad, ma ei talu. Mul on ülimalt survetundlik nahk ning iga väiksemgi kortsuke külje all tekitab ülikergelt valusa vorbi nahale. Ses mõttes ma usun natuke rohkem nendesse lahendustesse, mis on kuidagigi (nt tihedalt pealetõmmatud kummiga lina abil) fikseeritud ega lähe mu keha all kogu aeg krousi – viimasel juhul pole neist ka suuremat kasu. Isegi ilma kummita voodilina on minu jaoks õudus, mis absoluutselt all ei taha püsida, rääkimata siis jumalast lahtisest rätikust voodis.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 29.04 06:22; 29.04 09:17; 29.04 10:42;