Mul on sünnitustähtajani ca 2 nädalat ja viimased päevad tunnen mingit põhjuseta masendust ja hüljatusetunnet. Ütlen kohe ära, et tegelikult elus otseselt midagi muutunud ei ole ja adekvaatseid põhjuseid selleks ei ole. Mul on tore perekond, hoolitsev mees ja millestki puudust ei ole. Ma ei tea millest see tuleb? Ehk sellest, et mul on liiga palju vaba aega ja pole midagi tarka enam teha. Ainuke tegevus on ootamine, et midagi toimuma hakkaks. Lisaks sellele on mul tunne, et sõbrannad on mu elust ära kadunud. Tööl käies sain oma sotsiaalvajadust vähemalt seal rahuldada ja võibolla ei tundnudki õhtuti nii suurt vajadust ka kellegagi suhelda peale oma pereliikmete. Aga täiesti kindlalt on osa sõpru mind mingis mõttes oma “ringist” välja heitnud, kuna mis selle rasedaga ikka koos ägedat teha saab..
Kas teil ka tujud kõiguvad äärmusest äärmusse? 🙁
