Teema: Naised on ekstravertsed ja mehed introvertsed

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Isegi, kui on ekstravertne mees ja introvertne naine, siis mees võib vahel naist kuhugi kutsuda, aga see on tema iseloomuomadus ka teiste inimestega.

Kägu kirjutas:

Ka tavaline meestevaheline vestlus on minu jaoks liiga suhtepõhine ja ebaloogiline, et olen naine, hakatakse mulle suhetest rääkima, sest meestega ju ei saa ja mõeldakse, et annan nõu, kuigi ei jaga teemat üldse ja pean seda igavaks.

Sinu teemaalgatus on väga segane. Peaksid õppima ennast kõigepealt paremini väljendama.Tundub tõesti arusaamatu, kui sinu käest “nõu” küsitakse. Sa ei näe ilmselt asju seostes ja järjepidevuses, ei oska ära tunda head ja kurja, ei tunne head meelt rõõmu valmistamisest. Võimalik,et sa ei märka või ei tee vahet pahatahtlikkusest, silmakirjalikkusest, ükskõiksusest tingitud(põhjustatud) kurbuse ja paha meele tekkimisel.

Ma ei saa aru, mis mõttes liiga segane. Esimese tsiteeritud lausega mõtlesin, et see mees kutsuks ka enda sõpru või juhututtavaid välja, sest on ekstravert. Ta käituks nii, suhtest olenemata. Kui on aga introvertse naisega suhtes, siis see naine hakkab ikkagi nö suhte eest hoolitsema, küsima, et kallis, kuidas läheb, organiseerima igapäevaelu, vestlust alustama, emotsionaalselt mehe eest hoolitsema. Isegi ekstravertse mehe ja introvertse naise puhul on eraelus (mitte avalikus kohas) naine see, kelle valdkond on suhted ja emotsionaalselt mehe eest hoolitsemine.

Teise all mõtlesin, et kuna olen naine, siis meessõbrad veavad jutu pea alati suhete ja inimeste peale, kuigi teiste meestega räägivad nad ideedest ja asjadest, mitte suhetest. Muidugi kuulan ja aitan, lihtsalt alati polegi neil mingit muret, aga räägitakse suhetest, sest see on nö naiste teema, millest meessõpradega rääkida ei saa. Et kes kellega läbi saab, milline on see või teine inimene, kellega seksiks, kes on ilus või kole jms. Nagu oleks jälle 13 ja kuulaks sõbrannade klatši. Meestega räägitakse tehnikast, jalgpallist, poliitikast, ideedest, plaanidest, unistustest, koolist, tööst jne. Mehed tegelikult tahavad ka klatšida, aga meestega sageli ei saa.

Kägu kirjutas:

Introvertsus ja ekstravertsus ei määra, kui hästi inimene mõistab ja tajub sotsiaalse situatsiooni allteksti. Ka introvert võib olla tundlik inimene, kes tajub liigagi hästi teiste emotsioone ja see kõik väsitab teda niivõrd, et ei jaksa sotsiaalsetes situatsioonides kaua olla. Ning ekstravert võib olla teistest ülesõitev mühkam, kes ei saa aru, millal tema intensiivne suhtlusmaneer on teistele väsitav. Hämmastav, et niivõrd “loogilised” naised siin ei tunne lihtsaid mõisteid ja ei vaevu neid endale selgeks tegema, kuigi soov on suur nende koha pealt sõna võtta ja küündimatuid teooriaid aretada. Kui ma nüüd järele mõtlen, siis see on tõepoolest pigem “mehelik” omadus, mis käib kaasas meeste evolutsiooniliselt arenenud põhjendamatult kõrge enesehinnanguga.

Ma ei olegi väitnud, et ekstraverdid on alati sotsiaalselt tundlikud, vaid vastupidi. Seepärast tõingi näite, et isegi, kui mees on ekstravert, on naine see sotsiaalselt tundlikum, avatum, kes tuleb mehe juurde, küsib tema päevast, saab sõnadeta aru, kuidas mees end tunneb. Kuigi naine räägib vähem ja on kinnisem, on emotsionaalne hoolitsemine ikka tema töö. Et on erinevad skaalad, esiteks introvert vs ekstravert ja teiseks, nn mühkam või reaktsioonitu, kes sotsiaalseid peensusi ei taju ning sotsiaalselt tundlikud indiviidid. Samuti on inimestel erinevad huvid, mõnele meeldivad romantilised filmid, teisele tehnoloogia jne. Kõik need tüübid võivad seguneda.

Mõte on selles, et meestele antakse palju rohkem andeks. Et kui oled mees, kes midagi ei ütle, siis kindlasti mõtled millelegi olulisele ja ega geeniused palju räägigi. Aga kui oled naine, kes midagi ei ütle, siis sul ei toimugi peas eriti midagi, seal puhub tuul.

Introvertsel ja mehe eest sotsiaalselt mittehoolitseval naisel on väga raske endale kedagi leida, sest keegi ei tunnegi huvi. Sellisel naisel, kes eriti teistega ei räägi ja kui, siis praktilistel või intellektuaalsetel teemadel ning ei loe näost välja kellegi tuju, teeb kogemata asju, mis teist häirivad. Naise puhul eeldatakse, et ta peab sotsiaalseid peensusi tajuma, siis ta teeb seda meelega ning ei tahagi aru saada. Häirib meelega, kuigi teab küll, et see ei meeldi või on lihtsalt egoistlik. Mehe puhul mõeldakse, et poisid jäävad poisteks ning ega see emotsionaalne pool meestel kõige tugevam pole, ta isegi ei märka seda, aga pole pahatahtlik. Naise puhul just mõeldakse, et on pahatahtlik, et teeb midagi meelega, et teist ärritada ja teab küll, et nii ei käituta. Kõik inimesed muidugi nii ei arva, aga et inimene puutub igapäevaselt kokku paljude inimestega, siis stereotüübid ikka hakkavad mõjutama küll.

Kägu kirjutas:

Mina ei ootagi mehelt mingit “tunnete” lugemst ega “arusaamist”. Ütlen lihtsalt mida tahan et ta teeks ja pole mngeid probleeme, kui vähegi võimalik siis teeb.
Paljud mehed on lihtsalt mugavad, no mda sa rabeled kui naine kõik ära teeb. Pole mingit seost intro/ekstroversusel.

Sinu öeldu on tegelikult väga hea näide, mida üritasin ise öelda, et meestelt ei oodatagi mingit tunnetelugemist ja arusaamist, küll aga naistelt. See tundub mulle väga ebaaus, sest kui naine ei ole võimeline tundeid lugema ega sõnatult aru saama, siis mehed ikkagi ootavad seda.

Mugavus – usun, et paljude jaoks on see tõesti põhjus, aga tunnete, näoilmete, tujude, grupisisese sotsiaalse dünaamika jms lugemine on eelkõige oskus, nagu lauluoskus või rütmitunnetus, mitte aga tahe. Autistlikud inimesed, kellele sotsiaalne tase täiesti märkamatuks jääb, on selle mõistatamisele ja struktureerimisele palju rohkem aega ja energiat kulutanud, kui need, kellel tuleb see loomulikult.

Samas ma ei mõista, miks peab mehega üldse koos olema, kui suhe midagi ei anna. Mina küll mehe eest midagi ära ei teeks, kui ta samaga ei vastaks. Sest suhe ei tohiks olla halvem, kui üksi olemine.

Intro- ja ekstravertsus on lihtsalt pealkiri, sinna ei mahu ju nii palju. Teine skaala on sotsiaalselt tundlik inimene, kes tajub väga hästi teiste tujusid vs täisautist, kes ei saa aru, kui tema peale vihastatakse. Mõtlesin sellele, et kui tean isegi introvertseid naisi ekstravertsete meestega, siis need naised on sotsiaalse tundlikkuse skaala sotsiaalses otsas, kui mehed on rohkem selle skaala keskel või isegi ekstravertsed autistid, mitte muidugi täiel määral, aga see eeltoodud mühkami näide. Et naine peab alati olema kas ekstravertne või sotsiaalselt tundlik introvert, aga mitte kunagi autistlik introvert, sest siis pole tal oskusi, et suhet koos hoida, sotsiaalselt ja emotsionaalselt hoolitseda ja “teenindada”. Ma ei tea ühtegi nn nohiku tüüpi introvertset autistlikku naist, kes tõesti tujusid ja sotsiaalset dünaamikat ei taju ning kellelt mees ei ootagi mingit sõnatut “arusaamist” ning taipab iseenesest naise tundeid, nagu naised teevad tavaliselt meestega. Selliseid introvertseid autistlikke mehi on aga palju, kellel on naine, kes hoolitseb emotsionaalselt ja sotsiaalselt nende eest ning ütleb kõik otsesõnu välja, et mees aru saaks ega eelda temalt sõnadeta mõistmist. Kusjuures, ei eeldata, et see mees on tundetu, vaid lihtsalt ei taipa. Naise puhul aga mõeldakse, et ta ei tahagi näha.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Minu jaoks on see ebameeldiv, sest olen mõistuse poolest veel eriti stereotüüpselt mehelik, kes ei pane inimsuhteid tähele ja on omas maailmas, pisut autistlik. Ma ei oska liigitustest ja näoilmetest midagi välja lugeda, kui need pole just koomiliselt liialdatud, ja ka suhtlusest saan aru nagu raamatust, otseses mõttes konkreetsete näidetega.

Ära üldista. Seda esiteks. Inimesed ei jagune ainult meesteks ja naisteks.
Ma saan aru, et elu on mugavam, kui sa lood endale üldistamiseks kaks suurt kasti – “naised on suhtekorraldajad” ja “mehed ei saa suhetega hakkama” aga lõppkokkuvõttes hakkab see näiline mugavus su enda elu segama ja muutub iseenda vastandiks. Individuaalsed erinevused kahe inimese vahel on suuremad kui statistilised erinevused mistahes inimgruppide vahel.

Kindlasti ei saa lahterdada naisi ekstravertideks ja mehi introvertideks, ma tean väga paljusid inimesi, kelle puhul on asjad täpselt vastupidi. Minu enda mees on palju ekstravertsem kui mina.

Ma ei jagagi naisi ja mehi intro- ja ekstravertideks, kuigi pealkiri sai selline pandud, sest ei mõelnud enne lugu järgi. Teemas mainisin, et ka juhtudel, kus mehed on ekstraverdid, on naine nö emotsionaalselt hoolitsevam.

Üldistamine ongi seepärast, et räägin stereotüüpidest ja seega ka soorollidest ja ootustest. Näiteks, naistelt oodatakse ekstravertsust sagedamini, eriti just seltskondlikul tasemel, mitte professionaalselt, vaid vabal ajal sõprade ja mehega. Muidu ei mõtle absoluutselt, et need stereotüübid on 100% tõsi ja inimesi saab soo alusel lahterdada, võimalik, et see ei tule esialgses postituses välja. Räägin meestele ja naistele esitatud ootustest, mitte aga sellest, millised päris mehed ja naised on.

Küll aga ei ole ma tõesti märganud naisi, kes on suhtes endast sotsiaalselt andekama mehega, olgu ta siis ekstra- või introvert. Või keegi teab sellist paari, kus naine ei taju absoluutselt sotsiaalseid peensusi ega vihjeid ning ei saa arugi, kui keegi seltskonnas on omavahel tülis, aga tema mees hoolitseb ta eest sotsiaalselt? Just aidates tal taibata?