Mul on uus suhe imetoreda mehega, kes nunnutab, hoiab, räägib ilusaid sõnu kogu aeg, aga mul on tekkinud veidike veider tunne, et ta kohati on veidi naiselik. On kellelgi kogemusi mehega, kes pakub ja samas vajab ka ise meeletult hellust ja kelles on mõned naiselikud jooned.
meie tegime mehega mingi naiselikkuse ja mehelikkuse testi, mehelikkust oli meis sama palju, aga naiselikkust oli temal pea poole rohkem
mis sind huvitab?
mehega, kes pakub ja samas vajab ka ise meeletult hellust ja kelles on mõned naiselikud jooned.
Siit selgub, et tegu on avameelse mehega, kes hellusevajadust tunnistab ja sealjuures veel käib juuksuris, puhastab küünealuseid, käib iga päev vannis, kasutab suuvett ja teeb muid ebamehelikke totrusi.
Missugune see “mehlik” mees siis on? Ei ütle sõnagi või mühatab vahel, ei hellita väljapool seksi ning ise ka hellitusi ei taha ja tõrjub?
Mul on uus suhe imetoreda mehega, kes nunnutab, hoiab, räägib ilusaid sõnu kogu aeg, aga mul on tekkinud veidike veider tunne, et ta kohati on veidi naiselik. On kellelgi kogemusi mehega, kes pakub ja samas vajab ka ise meeletult hellust ja kelles on mõned naiselikud jooned.
ütle kohe ära, et sind huvitab ainult saamine, aga vastu ei taha midagi anda. mida kaugemale suhe areneb seda vähem annad kuni mees teise naise leiab.
Peaasi, et pappi köhib – muu pole Perekooli naiste jaoks tähtis.
ma ütlen ausalt, minu arust on see samuti naiselik, kui üks meesterahvas iga päev vannis käib. mitte duši all, vaid reaalselt käibki vannis.
meenub kohe “sõprade” episood:) igaühele oma, aga ka mulle tunduks see veider ja tõesti ehk ka veidi naiselik.
Ma loodan, et siin ei mõeldud päriselt vannis käimist. Ma ise kasutasin väljendit “vannis käima” veel kaua-kaua peale lapseeast välja kasvamist, kuigi ise käisin ikka ainult duši all. Lihtsalt see seostuski otseselt keha pesemisega. No ja vanasti see duši all käimine seisneski selles, et astud vanni, lased dušist vee jooksma ja pesed end puhtaks. Dušinurgad jmt polegi väga vana asi meie kultuuriruumis.
Missugune see “mehlik” mees siis on? Ei ütle sõnagi või mühatab vahel, ei hellita väljapool seksi ning ise ka hellitusi ei taha ja tõrjub?
Mul on ûks selline kodus. Jube kohutav. Enne votaks igatahes selle naiseliku mehe! Ei taha hellitusi valjaspool seksi ja pigem tõrjuv. Ei teda muuta saa. Ole onnelik sellega,et su mees lähedust tahab. Tänu sellele ,et minu mees seda ei paku(suhte alguses pakkus loomulikuly ,aga sellest palju aastaid),siis on vaga kerge armuda teise inimesse,kes tundub armas ja õrn. Lihtsalt lucky you.Minu mehe arvates on rõve nunnutamine ja miilustamine ja mingis love story stiilis värgid. Ennast täis ja kuri.
Vot.
Olen suhtes olles tundnud, et mina olen see meespool ja teine on siis naine. Isegi sexi osas oli nagu pirtsutav naine.
Mul on uus suhe imetoreda mehega, kes nunnutab, hoiab, räägib ilusaid sõnu kogu aeg, aga mul on tekkinud veidike veider tunne, et ta kohati on veidi naiselik.
Anna sellele mehele veel pisut aega. Ta ju varsti peaks ise ka aru saama, et sinusugusega ta pikalt ei kesta.
Ja jätab selle jama (ja sinu) seljataha.
Küll sa lähed oma mittepesevate, nullrääkivate, roppude, vulgaarsete, bemmiarmastajate jne juurde tagasi, sinna, kus su loomulik keskkond on. Mõni on seda ka teiseks eestiks nimetanud.
Võta seda kui silmade avanemise katset.
(aga vist kohale ei jõudnud, kuna pk tuli kohe teema. Sõbrannasid sul ju ka ei ole, nagu tavaliselt)
Minul on kogemus sellise mehega. Pikaajaline suhe, mis oleks peaaegu katki jäänud alguses, kuna kartsin ka et mees on naiselik.
Sellesama mehe suust ma oma elu esimesi komplimente kuulsingi. Ta oli algusest peale ka füüsiliselt väga lähedust sooviv ja on siiamaani. Vahest ma väsin tähelepanust ja hoian omaette, siis ei lähe kaua aega kui ta mind juba otsima tuleb. Aga teda õnneks ei solva kui ma rahus olla tahan.
Põhjus, miks ma teda alguses hinnata ei osanud, on ilmselt mu lastetoas. Mulle olid selline verbaalne ja füüsiline hoolivus ja õrnus lihtsalt täiesti uus maailm sest tulen perest, kus pereliikmete vahel praktiliselt puudus füüsiline kontakt ja mingeid kiitmisi ja komplimente ei olnud.
Nüüd olen juba nii küps, et hindan oma meest meeletult. Tunnen, et ta jumaldab mind.
Ta on igati mehelik mees – tark, sõnapidaja, laiaõlgne ja voodis super.
Minul on kogemus sellise mehega. Pikaajaline suhe, mis oleks peaaegu katki jäänud alguses, kuna kartsin ka et mees on naiselik.
Sellesama mehe suust ma oma elu esimesi komplimente kuulsingi. Ta oli algusest peale ka füüsiliselt väga lähedust sooviv ja on siiamaani. Vahest ma väsin tähelepanust ja hoian omaette, siis ei lähe kaua aega kui ta mind juba otsima tuleb. Aga teda õnneks ei solva kui ma rahus olla tahan.Põhjus, miks ma teda alguses hinnata ei osanud, on ilmselt mu lastetoas. Mulle olid selline verbaalne ja füüsiline hoolivus ja õrnus lihtsalt täiesti uus maailm sest tulen perest, kus pereliikmete vahel praktiliselt puudus füüsiline kontakt ja mingeid kiitmisi ja komplimente ei olnud.
Nüüd olen juba nii küps, et hindan oma meest meeletult. Tunnen, et ta jumaldab mind.
Ta on igati mehelik mees – tark, sõnapidaja, laiaõlgne ja voodis super.
Minul on ka sarnane kogemus. Suhte algus oli väga kiire ja tormiline. Kohe järgnes kooselu, lapsed ja siis ka abielu. Esimesed aastad olid rasked, sest mees oli selline õrnem ja korteri inimene. Mina aga üksikvanema laps ja eramajas kasvanud. Seega vastutusest ja kohustustest oli meil hoopis erinev arusaam ja ka erinev kogemus. Mäletan, et kui ärritusin, siis oma peas mõtlesin, et mu mees on nagu naine.
Kui suhtega tööd tegime ja asjad paika loksusid, siis ei saa millegi üle kurta. Mina leppisin, et inimesed on erinevad ning tema hakkas kodus rohkem vastutust võtma. Tütardele on ta suurepärane ise ja ka pärast 10aastat abielu ei ole romantika kadunud. Ta on väga hoolitsev ja pakub palju füüsilist lähedust ja seda mitte ainult läbi seksi. Kodu ja pere on tema jaoks olulised. No ja osade väga mehiste tööde jaoks saab alati töömehe palgata 🙂
Mina olen see kägu, kelle mees palju hellust ja lähedust pakub, minu mees saab ka hakkama kõikide nn meestetöödega, selles suhtes ei saa kurta. Ainus probleem on, et ta ei armasta otsustamist. Tema minu jumaldamine läheb selles suhtes liiga kaugele, et ta nagu tahab et mina olen rahul ja seega eelistab, et mina kõiksugu valikud ja otsused teen. Selles suhtes tunnen end küll suhtes mehena vahest:( Ärge valesti mõistke, ma ei soovi et mees oleks ainuotsustaja. Aga tähtsad otsused võiksid ikkagi ühised olla. Tema nagu ootab minu sõna ja siis kinnitab seda. Mis paneb jälle mulle väga suure vastutuse, kuna sisuliselt siis mina üksi otsustan.
Aga ideaalseid inimesi pole olemas:(
Mina olen naiselikke mehi küll näinud. Koos pole sellistega elanud, suhtes pole ka olnud. Ühel üritusel oli perekond, kus meespool rääkis väga kummaliselt. Alguses ma arvasin, et see mees teeb nalja ja räägibki sellise naiseliku häälega. Pidevalt tema jutuvada kostis üle teiste. No ja see hääl… Aga kutt ei teinudki nalja, vaid ta oligi selline. Võttis ikka muigama küll. Kui poleks naist ja lapsi, oleksin 100% kindel, et tegu geiga. Tema kõnnak oli ka naiselik. Liibuvad teksad jalas jne.
Aga jah, minu jaoks naiselik mees vadistab nagu turumutt. Enamasti räägib ta iseendast või oma perest. Teistel rääkida eriti ei lase. Aga ega mulle sellised naised ka ei meeldi.
Siis on teine sort naiselikke mehi, kes ehivad end ehetega või siis lõhnastavad end üle. No ja muidugi pumbatakse ka musklit kuskil ja ise on nad enda arvates jube mehised.
Liiga hellust vajavad ja jagavad mehed on ka naiselikud. Eriti ei meeldi mulle need tüübid, kes teiste ees hakkavad oma naist musitama, kallistama, näppima, et vaadake kõik, mis mul siin nüüd on. Selline asi on kuidagi lääge. Pidev sõnumite saatmine, ninnu-nännu jne. No ei ole mehelik.
Milline on siis mehelik mees? Ei plääguta, vaid räägib arukat juttu. Ei räägi kõigile oma töökaaslastele pisiasju oma kodusest elust, ei räägi oma lapsega telefoni teel nagu beebiga. Mees kõnnib nagu mees, mitte ei hoia oma õrnasid käsi nagu baleriin. Mees oskab mehe töid teha ja kui ei oska, siis vähemalt teenib nii palju, et saab endale profi palgata. Samas ei põlga füüsilist tööd, on sportlik. Mees hoolitseb oma hügieeni eest, aga ei lähe sellega liiale. Ei möksi kreeme peale ja on piisavalt karvane.
Mehelik mees hoiab ja hellitab oma naist. See kõik on nii enesest mõistetav, et seda ei pea kogu maailmale näitama. Mehelik mees oskab teha kingitusi, üllatusi. Mehelik mees oskab vajadusel olla ka karm, kuid õiglane. Ta ei viruta näägutavale naisele vastu vahtimist, vaid lahendab tüli sõnadega. Samas mehelik mees oskab enda eest seista ja end ka füüsiliselt kaitsta. Ta ei vingu, ei hädalda. Saab kriisiolukordades hakkama, ei röögi ega lähe mõttetult närvi.
Mehelik mees on alati valmis minema sõtta, magama kaevikutes ja vajadusel sööma puulehti. Ta saab kõigega hakkama ja ei löö araks.
Ma pean tunnistama, et mul on kodus peaaegu kõigile nendele omadustele vastav mees. Mõnikord mind natuke häirib see, et ta on valmis oma elu ohtu seadma. Kui naabrimees kutsub puid maha võtma, siis mees ronib nagu ahv suure puu otsa ja hakkab ladvast puud maha võtma. Naabrimees ise koos oma pojaga midagi sellist ei julge teha. Samuti võib minu mees kuskil katustel ronida jne samas, kui teised alt vahivad ja värisevad. Aga nüüd vanemana on ta juba maha rahunenud.
Ma küll ei pea vastutatamatust või klatšimist mingiks naiselikuks (just naisi iseloomustavaks) jooneks.
Iga mehes on nka naiselik pool olemas. Mõnel see domineerib enam või mõnel pole mehelikkus veel leitud.
Ma ei nimetaks naiselikuks, aga ma pean mehe juures äpususeks pea kaotamist kriisisituatsioonides (mõni hakkab hädaladama, teine süüdistama vms), saamatust tööriistade (haamri, sae, kirve, höövli, drelli jms) käsitsemisel – ja abitus nende füüsiliste tegevuste puhul, millega ise hakkama saan (nagu lihtsamad aia- ja remonditööd). Küsimus pole selles, kui hästi ta midagi oskab, aga hoiak, et seda ma ei oska või ei tee, on minu jaoks ebamehelik. (Mis ei tähenda, et see oleks naiselik.) Ebamehelikuks pean ka koerte, madude, konnade, hiirte, ämblike, hobuste, lehmade jms paanilist kartmist. Ettevaatus on üks asi, aga paanitsemine mehelik joon ei ole.
Olen teemaalgataja- ei asi pole vannis käimises v kreemitamises..pigem ehk vahel veidi naiselik kõnemaneer, olek kohati.
Tähelepanu on tõesti meeletult ja ma tegelikult naudin seda ja ma tõesti pole elu sees saanud nii palju komplimente. Ma ei oskagi täpselt sõnastada milles probleem- ehk siis selles, et tekkis küsimus, kas ta ei hakka liialt eeldama minult mehelikke otsuseid ja vastutamist.. ja kas see meeletu armastuse ja tähelepanu tulv ei või kohati ahistavaks muutuda. Voodielu üle ei kurda ja romantikat on üle pea- peaks ehk oma imelikud mõtted peast viskama ja nautima
See teema tõestab taaskord, et tehku mees mida tahes või olgu milline tahes – naistele ei ole võimalik meele järele olla. Kord oled liiga robustne ja tahumata ja tuim, siis jälle liiga naiselik ja naise suhtes liiga tähelepanelik.
Olen teemaalgataja- ei asi pole vannis käimises v kreemitamises..pigem ehk vahel veidi naiselik kõnemaneer, olek kohati.
Tähelepanu on tõesti meeletult ja ma tegelikult naudin seda ja ma tõesti pole elu sees saanud nii palju komplimente. Ma ei oskagi täpselt sõnastada milles probleem- ehk siis selles, et tekkis küsimus, kas ta ei hakka liialt eeldama minult mehelikke otsuseid ja vastutamist.. ja kas see meeletu armastuse ja tähelepanu tulv ei või kohati ahistavaks muutuda. Voodielu üle ei kurda ja romantikat on üle pea- peaks ehk oma imelikud mõtted peast viskama ja nautimaSee teema tõestab taaskord, et tehku mees mida tahes või olgu milline tahes – naistele ei ole võimalik meele järele olla. Kord oled liiga robustne ja tahumata ja tuim, siis jälle liiga naiselik ja naise suhtes liiga tähelepanelik.
lõpuks löödki naistele käega ja lähed kalale. naised võivad elulõpuni ohkida, see on neil veres. ega nad ise midagi muutusteks ei tee.
Minu mehe arvates on rõve nunnutamine ja miilustamine ja mingis love story stiilis värgid. Ennast täis ja kuri.
Vot.
Minu arust ka! Peaksime mehed vahetama.
Ju ma olen siis selle mõõdupuu järgi mehelik naine.
Ei ole vaja hellust ja füüsilist lähedust hindavaid mehi nii väga ülistada, nagu siit lugeda on, et ’iga kell võtaksin sellise’ jne. Asi võib ka minna üle võlli.
Mul kogemus olemas. Mu mees oli kah taoline. Kõik ilus, eks. Möödus 5 aastat ja teatavatel (teistel) põhjustel hakkas minu armastus tuhmuma. Suhe hakkas ennast ammendama. Hakkasin tasapisi eemalduma, kaugenema. Ossajuudas, mis siis lahti läks. See mees klammerus minusse kui puuk. Koduseinte vahel klammerdus ta minusse sõna otseses mõttes, füüsiliselt. Ma ei saanud pärast laua koristamist minna köögist tuppa, sest ta seisis ukse peal ees, huuled torus, ja ootas suudlust. Absoluutselt pidevalt, ilma liialdamata 20-30 korda ühe õhtu jooksul. Tuppa sain siis niimoodi, et suudlesime ära, siis kuidagi pääsesin selleks korraks. Ei, mitte musi, vaid pikk põhjalik prantsuse suudlus ikka koos kallide ja peapaitamisega, silmavaatamisega ja ‘ma armastan sind südamepõhjast’ ohkamisega.
Pidevalt heietas öösiti meie suhte teemal, magada ei lasknud. Kui käratasin läbi une, et ‘PALUN lase mul magada, ma tõusen hommikul kell 5’, siis kargas voodist üles, sööstis WC–se ja NUTTIS kõva häälega. Saate aru, nuttis. Tuli voodisse tagasi, pisarad tilkusid üle lõua. Päeval nuttis iga pisemagi asja peale, kui ma teda püüdsin tõrjuda. No kui näiteks seda suudlust ei saanud, siis hakkas nutma, pisarad tilkusid, peksis rusikatega läbi õhu ja omale rinna peale, nagu vajuks kohe agoonias surnuna maha. Ohkis, halas, halises, sööstis diivanile istuma, pea käte vahel, koogutas seal ennast dramaatiliselt.
Mingeid muid katseid ei teinud suhte korrastamiseks kui see nutmine ja ukse peal vägisi kallistamine ja suudlemine. Ta muutus täielikuks EIDEKS.
Ei, tal ei ole mingeid psüühikahäirete diagnoose. Ongi selline ‘mees’ lihtsalt.
Ma jätsin ta maha. Ma ka ei teinud enam mingeid katseid. Ta muutus vastikuks.
Viimase käo lugu lugedes meenus minu esimene abikaasa, kes ei saanud aru saamagi, et mind ei maksa tulla kallistama, kui ma pliidi juures kuuma panniga askeldan. Lõpuks siis mossitades leppis sellega, kui ma tõesti ükskord pannilt praemunad lihtsalt lasin põrandale libiseda ja küsisin väga karmil toonil: “NO MIDA sa ehmatad! KRT ma ju kogemata tapan su maha ju, kui sa ootamatult ligi hiilid nii et ma ei kuule ja ei näe ja selja tagant mulle äkki käe õmber paned ja tissi hakkad muljuma! KRT malähen vangi niimoodi!!”
Samamoodi kui teine kägu ei saanud ma praktiliselt toas liikuda, kohe krahmati ja hakati suudlema. Sõna tõsises mõttes jooksin köögist endale vett tooma siis, kui mees läks kempsu. Muidu oleks jälle pikalt pidanud suudlema, tissi katsuma ja juukseid silitama ja kõrva lutsima. Ja nii kümneid kordi päevas. Tööpäeva õhtutel pärast pikka tööpäeva ikka 8-10 korda kindlasti.
Ja seda lisaks 1-2 korrale seksile 24h jooksul, vähemalt 6 päeval nädalas.
Lõpuks läks tal asi nii kaugele, et hakkas selja tagant mul sääri tolmuharjaga kõditama. Ikka siis, kui ma kas süüa tegin või pesumasinaga jandasin või triikisin – kui mu tähelepanu polnud talle suunatud. Et tema nii armastab ja teeb mulle pai. Krt, kas ei karda, et ma ehmatusest viskan sind triikrauaga?
Ei, tema ainult nuttis siis, et kuidas tema tahab mulle kalli-kalli ja “head kõdi” teha ja mina teda ei armasta: “miks sa mind ei armasta, kuidas ma pean muutuma???”.
Jätsin maha. Jah, ainult selle pideva näperdamise pärast.Hellused ja nunnutamine on väga oodatud, mu praegune mees teeb seda ka. Aga ta ei ahista mind pideva käperdamisega. Ma saan nüüd ometi kodus käia kleidikesega ja tema käed ei ole KOGU AEG selle all, kui vähegi ulatub. Siis ma lõpuks käisin ainult pikkade pükste ja kõrge kaelusega sviitriga, sest vastasel korral oli näiteks iga kord, kui diivanile istusin, tal kiire käeliigutus – seelik eemale ja oma käsi mulle tagumiku alla ja siis kobama. IGA KORD, kui ma diiivanile istusin. Et tema tahab mind ainult hellitada. Tema arvates oleksimegi nii pidanud kogu aeg istuma. Tema käsi pidevalt mul seeliku all. Või hädapärast rinnal. Ta ju teeb ainult pai.
Issand, ma naersin praegu südamest. Jah, milline äratundmisrõõm. See läks mul meelest, et jah, ‘kuidas ma pean küll muutuma, et sa õnnelik oleksid’ jms BS. Seda tuli ka söögi alla ja söögi peale. Ja selle juurde öeldi tavaliselt et ‘ma praegu värisen üle kogu keha’ vms.
Jummel, praegu saan aru, milline kergendus on eitmehega mitte enam koos elada. Kuni ta on lihtsalt õrn ja hell ja on armastus mõlemapoolne, on väga hästi. Kui aga suhe jamaks kisub, katsu siis sellisest lahti saada…
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
