Korrastasin aasta algul oma fotosid. Olid mul eri arvutites laiali, või CD-de peal. Skännisin ka üle kümne aasta vanuseid pilte sisse. Saatsin õele mõned pildid temast, mispeale õde ka innustus ja korrastas ka oma fotosid ning läkitas mulle minu pilte vastu.
Ühesõnaga olen viimase kuu aja vältel vahtinud palju pilte endast viimase 15 aasta vältel. Selle perioodi alguses on mul pikad juuksed, lihtsalt pikad juuksed. Vahepeal on u 12 aastat periood, kui mul on erinevad lõikused. Päris lühikesest poisipeast erinevate poolpikkade soenguteni. Nüüd viimased paar aastat on jälle olnud lihtsalt pikad juuksed.
Selle fotode vaatamise järel ma otsustasin minna juuksurisse ja lasta oma pikad juuksed maha lõigata mingisse lühemasse, aga konkreetsemasse soengusse.
Kui ma vaatan oma juukseid, siis nad juustena on mul väga ilusad. Paksud ja suhteliselt terved ka. Aga komplektis koos minuga, mu näoga, vist mitte nii väga. Tukk mulle ei sobi. On seal fotokogus ka tukaga pilte:P Et juuksed mulle näole ei vajuks, siis on nad kas pandlaga kinni, mis näeb välja väga nõme. Mingi pannal peas. Pannal rikub iga soengu. Minu puhul vähemalt. Või siis on juuksed hobusesabas või patsis, mis kaotab nende mõtte.
Ilus olen ma pikkade juustega ainult fotograafile poseeritud piltidel. Kus ma olen nad ära sättinud, pea niimoodi viltu, et ühelt poolt hoiavad nad näost eemal, ja teisel pool on nt väike salk kõrva taha pandud. Või on siis lakki lastud ja selleks pildistamise hetkeks juuksed korraks seisavad.
Kuidas teie oma pikkade juustega rahul olete? Kuidas te neid kannate? Kui enamasti sabas, siis mis nende ilusate pikkade juuste mõte on, kui neid eriti ei näe? Või teile sobib pannal? Või hoiavad teie juuksed loomulikult näost eemal? Kannate tukka ja see sobib teile?
Teema: pikkade juuste paradoks
Ha, mul pikkade juuste mõte ongi, et saaks patsi panna 😀 Krunni teha, punutisi jne 😀
Päris selline poisipea ei meeldi mulle. Aga on olnud erinevaid lühikesi naiselikke lõikusi, mis mulle tegelikult on hästi sobinud. Aga selliste lühemate, õlgadeni või poolde kaela lõikustega on alati suvel probleem tekkinud – palava ilmaga tahaks neid patsi panna, aga ei ulatu. Paksujuukselised mõistavad, et juuksed peavad korralikult patsi ulatumiseks vähe pikemad olema, et salgud ei hakkaks näo ette vajuma.
Lisaks meeldivad mulle punutised – jälle, õhemate juustega annab ka õlgadeni juustest punuda, aga kui on paksud (ja veel libedad) juuksed, siis peavad vähe pikemad olema.
Praegu on mul sellised õlgadest pikemad, aga mitte päris poolde selga. Aga lasin viimati liiga järguliseks lõigata ja kui nüüd tahan nt kodus tavalist punupatsi teha, siis vajuvad pooled juuksed ikka välja näo ette 🙁
Mul on olnud ka peaaegu vööni juuksed, väga ilus ja mulle sobis. Siis meeldis mulle neid enim kana nii, et osaliselt olid juuksed klambriga taha kinnitatud (mitte pealaeleja ilusa klambriga) – niimoodi ei olnud nad mul näo ees, ometi sai kogu juuste võlu näidata. Praegusele järgulisele lõikusele kuidagi ei sobi jälle selline kandmine.
Mulle sobib tukk, viimased 10 aastat on mul enamuse ajast tukk olnud, aegajalt olen ka välja kasvatanud, aga siis jälle lõiganud, selline viltune tukk just. Sirge tukaga oleks liiga palju mässamist.
Ainus jama pikkade juustega on talvel. Kuna mul on ka selline keskmisest suurem pea, on raske mütsi leida. Olen natuke külmavares ja tahan, et müts oleks väga tihedalt ümber – nii et lahtiste juuste peal ei saa kanda, siis hoiab kõrvadest müts eemale. Kui pats kuskilt tagant välja jookseb, siis ka hoiab selt eemale + pats ajab sisi sügelema. No ja krunn ei taha ühegi normaalse mütsi alla ära mahtuda 😀
Seetõttu ostan endale iga talv uue mütsi, lootuses seekord rahule jääda… 😀 Ja mulle meeldivad baretid, aga no proovi sa baretti krunni peale panna 😀
Minu pikkade juuste mõte on selles, et tütrele meeldib mulle soenguid teha. Jep, selle pärast juba ennetavalt hakkasin igaks juhuks tütre sünniga kasvatama. Oleme mõlemad rahul ja ma loodan, et ta veel pikemat aega soovib juuksurit mängida 😀
Lasin just oma pikad juuksed poolde kaela ära lõigata. Kusjuures üsna sama asi juhtus, mis teemaalagatajal, et lappasin pilte (aastate jooksul on mul olnud sirge lõikega pikad juuksed, järgus, lokkis jne). Aga üldmulje nüüd piltidelt on see, et tegelikult see mulle ei sobi, vajuvad kahelt poolt nägu lihtsalt alla, nägu tundub siis suur ja kandiline. Praegu lühikestega olen väga rahul, põse- ja lõuajoon tundub nüüd saledam ja konkreetsem.
Minul on pikad juuksed, mida ma kannan 100% ajast patsis (mitte hobusesabas) või krunnis. Tean, et kohe hakkab miinuseid sadama, et milleks siis üldse, aga mulle meeldib, olen laisk inimene ja pikad juuksed on kõige mugavamad. Mul on elus pikka aega olnud ka poisipea ja lühemaid soenguid ja nendega on jubedamalt mässamist kogu aeg, sest mu juuksed ei hoia mitte kuidagimoodi ja peab kogu aeg sättima. Pikkade juustega on kõige lihtsam elu üldse. Hommikul krunn pähe ja magamaminekuni hooletu. Lahtiselt kanda ma neid ei taha, ei meeldi.
Kuidas te neid kannate? Kui enamasti sabas, siis mis nende ilusate pikkade juuste mõte on, kui neid eriti ei näe?
mismõttes ei näe? ega juuksed ju peidus pole, kui nad soengus kinni on.
kinnise soengu puhul paistab juuste ilu, tervis, kohevus ja läige samamoodi välja. vaat et rohkemgi.
Lühike soeng vajab hulga rohkem hoolt ja sättimist kui pikad juuksed. Ja kuna mulle igahommikune soengu tegemine ei istu siis kannan pikki juukseid. Patsi või krunni on hulga lihtsam ja kiirem teha kui lühikest soengut sättida.
Mul ka sama probleem. Meeldivad pikad juuksed, eriti lahtiselt, kuid praktikas see eriti tore pole. Talvel on elektrit täis ja lähevad kampsunikrae tõttu kuklast pulsti. Õues külmaga panen juuksed jope või mütsi alla peitu, et külmakahjustusi vähendada, kuid näen sealjuures välja nagu poleks üldse juukseid. Suvel lendavad tuulega igale poole ja pärast annab pusasid lahti harutada…oeh. Punutisi kahjuks teha ei oska, soenguid ka mitte, seega kasutan hobusesaba või krunni põhiliselt.
Tegelikult meeldivad mulle väga bob-lõikelised soengud, sobivad need aga ainult peale pesemist, kui juuksed kohevad on ja kui juuksed kõrva tagant väljas on. Kuna aga üritan neid pesemisega võimalikult väha vintsutada ja lükkan juuksed automaatselt kõrva taha (ei saa ju elada muidu, kui just liikumatult ei istu), siis näen sellise soenguga välja nagu kuri pedagoog.
Minul ka pikad juuksed ja ka ei sobi nad tavalises olekus lihtsalt lahtiselt. Igapäevaselt kannangi kinni. AGA kuskile üritusele minnes ja lakiga ja fööniga ilusaks tehtult on nad väga omal kohal ja see on ka põhus, miks ma neist loobuda ei taha veel niipea.
Kuidas siis lühemad juuksed näost eemale hoiavad ja pikad rohkem näo ette jäävad? Tooge mõni pilt võrdluseks mõnest kuulsusest, kellel sama efekt on.
Kuidas siis lühemad juuksed näost eemale hoiavad ja pikad rohkem näo ette jäävad? Tooge mõni pilt võrdluseks mõnest kuulsusest, kellel sama efekt on.
lühikesed lihtsalt ei ulatu näo ette vajuma, neil pole ka seda raskust, et kuhugi vajuda. JA ega mõeldud pole seda, kui istud sirge seljaga ja vaatad otse – vaid ikka toimetades. Kasvõi lauale alla vaadates, te paberilt midagi lugeda, või nt süües kukuvad juuksed supi sisse 😀
Palju sõltub ka juuksetüübist. Mul ühe tuttaval on poolde slega juukse,d väga ilusad ja paksud. Käib koguaeg lahtiste juustega. juuksed püsivadki kenasti selja peal. Minul aga vajuvad kõik näo ette, nii kui nägu allapoole pööran… ometi mul on ka paksud ja rasked juuksed, kuid väga libedad. Mingil imekombel ei suuda isegi punupats mul selja peal püsida – mäletan, et esimese lapsega pidin seetõttu oma vööni juuksed veist lühemaks lõikama, kuna meeldis punupatsi kanda, aga iga kord, kui lapse kohale kummardusin, suutis see kuidagi üle õla lapsele näkku kukkuda 😀 Mu emal oldi ka noorena vööni juuksed ja ta kohe kuidagi ei saanud aru, kuidas mu pats niimoodi käituda suudab 😀
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
