Tere!
Olen varem foorumit külastanud lugejana kuid täna soovin juba kirjutada. Olen peatselt saamas 28 aastaseks ja olen tänaseks päevaks elanud üle 6 aasta koos inimesega kes kaldub kõrvale. Meil on 3’e aastased kaksikud tüdrukud ja ma ei ole absoluutselt rahul tema kasvatusoskuste ja üldse teiste inimeste väärtustamisega.
3 aastat tagasi kui lapsed polnud veel aastasedki, kolisime lahku vähem kui kaheks kuuks. Minul joosis juhe kokku ja vajasin aega iseendale ja tuli välja, et Temal oli kõrval suhe. Selleks ajaks oli kahtlaseid käimisi ka juba varem tekkinud aga ma konkreetselt midagi ei tea. Sellel korral tundsin end ise süüdi, et argipäevas ma ei olnud ehk häälestatud ühisesse tulevikku panustamises ja ehk selle tõttu ka keeruliseks läks. Arvsin, et lepin sellega, et ta kõrvale kaldus ja kõik läheb paremaks kui ma rohkem pingutan. Leppisime kokku, et misiganes jama ka ei tuleks siis me läheme kõigepealt teraapiasse.
Nüüd viimasel talvel ta tuli oma asutuse jõulupeolt hommikul kell 9 tagasi ja heitis diivanile magama, et ma arvaks, et ta ongi seal maganud oluliselt kauem. Tegelikult ma kuulsin kui ta tuli ja tegelikult leidiski aset uue inimesega tutvumine aga siis ma seda veel ei teadnud kindlalt. Ma otsutasin, et pean temaga saama kahekesi aega veeta ja ehk saan temaga rääkida. Mõtlesin, et kui ta minuga tõesti ausalt vestleb siis saame ju asjad kohe korda ja tegelikult võiks ju võtta isegi abielu plaani.
Mõned kuud tagasi tuli tema teema lõpuks korralik kangutamise peale välja, sest ma olin juba leppinud kokku temaga, et ma pean minema teraapiasse. Ta sai ise kah aru, et sellel ei olegi mingi mõtet kui sinna tullakse valetama. Käisime esimesel korral kahekesi ja teisel korral läks ta juba üksinda. Teine suhe samal ajal tal jätkus ja tulemuseks läksid asjad minu jaoks ainult hullemaks. Ühel hetkel läksin ma juba aga psühhiaatriasse, sest tööl ma keskenduda ei suutnud ja vajasin sellest kõigest eemale minna. Koos puhkuse ja haiguslehega elasin 7 nädalat vahelduva eduga sellest eemal ja lõpuks otsustasin võtta üürikorteri. Täpselt päev enne pakkus ta mulle välja, et elame sama katuse all edasi ja saame laste kasvatusega logistiliselt paremini hakkama. Minule see probleemi ei valmistanud otseselt, sest olin oma peas sättinud asjad paika.
Tänaseks päevaks on möödunud 2 nädalat sellest kui m oleme siin niimodi sama katuse all edasi elanud ja kuna ma olen aegajalt nüüd suhelnud uute inimestega siis eks lõpetas oma teise teema ära ja tahab hakata meeletult kõike parandama. Ma olen üsna kindel, et see kõik tuleb lihtsalt armukadedusest sest varasemalt rääkimine, enesetõestamine, terapeut ja puhkus pole andnud mittemingit tulemust. Nüüd ma ei saagi aru kas pelgalt armukadedusest inimene tõesti õppis midagi või mul on lihtsalt mingi loll kahtlus, sest tegelikult ma näen, et ta ongi selline kes oskab minna kasvõi üle piiri oma tahtmise saamiseks. Hetkel tahaks lihtsalt ära kolida üksinda elama, et näha mis saab aga ma ei usalda teda siia lastega, sest ta ei kontrolli ennast ja on väga ebastabiilne. Läheme varsti psühholoogi juurde aga ma ei tea mida ise teha…
Teema: Suhte parandamine Eksiga
See ühe katuse all elamine ei ole hea mõte. Jah, logistiliselt võib ju asi mugavam olla, aga logistika kõrval on elus tähtsam terve mõistuse säilitamine ja mitte oma hinge tükkideks rebimine. Ka lapsed kannatavad.
Kõige õigem oleks teil normaalselt lahku kolida ja võib-olla mõnda aega üldse mitte suhelda. Lapsed võiksid isa muidugi näha, aga sa siin kirjeldad mingeid probleeme, millega te lausa teraapias käite, mida see täpsemalt tähendab, kui sa ütled, et ei usalda teda lastega, sest ta on väga ebastabiilne? EI kontrolli ennast? Mida ta siis võib korda saata nende lastega? Joob end täis? Mida see tähendab?
Juhul kui mees on sõltlane ja emotsionaalselt ebastabiilne, siis on igal juhul mõistlik mitte lapsi sellise inimesega traumeerida.
Kui mees pidevalt teisi naisi sebib ja lisaks sinu peale haiglaselt armukade on, valmis “üle piiri” minema, siis pole seal mingit suhet parandada. Hoia eemale sellest hullust ja vaata et ise hulluks ei lähe.
Kas selles mehes (laste isas) midagi head ka on? Loen, et tal on kõrvalsuhe, ta on ebastabiilne ja sa ei usalda teda lastega jne. Tekib küsimus, et miks Sul sellist suhet vaja on? Mis mõte sellel üle 2 aasta kestnud kummivenitamisel on?
Jah, lastega logistika on ühel pinnal elades lihtsam, aga sama lihtne oleks see ühes piirkonnas eraldi korterites elades. Laste pärast koos elamisel pole ju mõtet kui isa paneb vasakule ja ema käib seetõttu vahepeal hullumajas end turgutamas. Praegu on lapsed veel väiksed, aga varsti hakkavad nad asjadest aru saama.
Võta see üürikas ära ja proovi vahepeal üksi (koos lastega) elada. Mees juba käis eraldi elamas, nüüd on Sinu kord.
nüüd on mees ebastabiilne, aga naine käib ise psühhiaatri juures? vägevad diagnoosid. no kui mehel on teadlik kõrvalsuhe, siis mida sa enam abiellud temaga, sa ei suuda uut meest leida?????
Mõttetu tont, miks raisata sellise peale aega? Saada pikalt see jobu.
ja kuna ma olen aegajalt nüüd suhelnud uute inimestega siis eks lõpetas oma teise teema ära ja tahab hakata meeletult kõike parandama. Ma olen üsna kindel, et see kõik tuleb lihtsalt armukadedusest sest varasemalt rääkimine, enesetõestamine, terapeut ja puhkus pole andnud mittemingit tulemust. Nüüd ma ei saagi aru kas pelgalt armukadedusest inimene tõesti õppis midagi või mul on lihtsalt mingi loll kahtlus, sest tegelikult ma näen, et ta ongi selline kes oskab minna kasvõi üle piiri oma tahtmise saamiseks.
Otse loomulikult on see armukadeduse pärast. Ole kindel, et samal ajal, kui väidab asju sinuga “parandavat”, teeb ta kõrvalehüppeid edasi, ja hiljemalt siis, kui te olete jälle “ära leppinud” (loe: sina oma perpektiivsed suhted katkestanud) tõmbab ta täie rinnaga uued tuurid peale. Talle lihtsalt ei mahu hinge, et sina pole osa tema haaremist, ja selle nimel on ta valmis näitlema mida iganes.
See on selline mõttetu mees.
Väljendid “kaldub kõrvale” ja “laseb üle”? Vabandage, aga ma olen vist vana, kas need tähendavad, et keegi petab? Vist küll. Huvitav, kuidas keel muutub.
See mees on küll täielik troll ja ma olen seda teemat lugedes üsna kindel, et tema huvi on tärganud just seetõttu, et naisel tundub ka teisi tahtjaid olevat. Sellisel asjal pole armastusega eriti pistmist.
Mul on selline kogemus kui mees pettis ja sisuliselt jättis mu maha, tegin sada imet ja üritasin ka teraapiaid ja asju korraldada. Ainus, mida ma siis korraldada ei suutnud, oli kõrvalsuhe iseendale, sest ma olin nii löödud ja nõrk ja shokis. Kuid aeg aitas, sain oma trollist üle, leidsin uue armastuse. Ja siis tuli mehele elu sisse, mina ikka olevat tema elu armastus ja temal polnud kunagi plaani minust lahku minna, lihtsalt juhtus kuidagi, tegelt ta ei tahtnud. Hakkas kirjutama selliseid armastuskirju, nagu ta ei kirjutanud ka suhte alguses. Jäin endale kindlaks, olin sel ajal juba nii küps, et mulle oli kohe aru saada, et selline asi nii järsult ei tule südamest, vaid uhkusest, ta arvas et tema eksi ei peaks lähima 10 a jooksul keegi teine saama. Kui ma suhte lagunemise ajal nuttes palusin tal minuga rääkida kui tal omal armuke oli, siis ta ei teinud väljagi minust. Selles mehes ei olnud piiskagi armastust mu vastu, puhas mäng.
Nii kui mees aru sai, et ma tema juurde ikka tagasi ei tule, muutus taas vastikuks. Selline lugu.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
