kui suured need koolilapsed on ka?
mulle tundub, et nad võtavad malli isast, kui tema ka ei korista /ei pea koristama / ema arvates ei oska koristada, siis mis meie, poisidki, seda koristamist nii oluliseks peame, nagunii me ei oska teha nagu ema soovib, las ema teeb siis ise, siis on tehtud täpselt nii, nagu tema tahab.
Ikka aegajalt on raske, kolme lapsega pole mingi suurpere, täiesti keskmine on, ära nüüd end võõra nimega ka ehi.
Suurpere oled 6 lapsega.
Minu meelest on sulle siin kõik juba öeldud, sinna ongi koer maetud, et sa ei lase neil midagi teha.
meil teevad 10 ja 8 aastane poisid: nõudepesumasinast nõud välja ja mustad sisse, ise koristavad tuba (no ma vahel lähen appi sorteerima), mustad riided korvi, hoiavad väiksemat, suudavad väiksemale serveerida võileiva ja joogi lauale. Käivad poes midagi kiirelt ostmas, ise muretsevad oma sõpradele sünnipäevkingid (kui ei ole rahasoov).
Delegeeri ja ole vahel niisama ka. see on selline ärevus, mis sind sööb. relax!
Kuidas delegeerida, kui keegi ei võta vedu, ei kuula ega tee või teeb lohakalt?
Ja kui ka pärast kõike seda keegi sind ei märka ega kuula, loed lihtsalt veel ja harjutad veel. Enesekehtestamine on kunst ja need, kes seda ei valda, kalduvad sageli igavesti kaastunnet ja abistamist vajavate ohvritena käituma.
Kui inimene ei oska end kehtestada ja laseb endale hunniku kohustusi pähe määrida ja siis küsib abi, kuidas toime tulla, siis tegelikult ta mingit abi ei vajagi, lihtsalt käitub kaastunnet nuruva ohvrina? Lõpetagu abi ja kaastunde otsimine, siis suudab mängeldes kõigi nende asjadega ise hakkama saada või mida sa täpselt öelda nüüd tahad?
See on üldse vastik teema, paar inimest annavad nõu, ülejäänud mõnitavad, et ise loll. Kuidas see aitab inimest?
Mõni valdab seda enesekehtestamise kunsti suurepäraselt, kehtestades ennast nt ähvarduste ja rusikatega, kas selline enesekehtestamine on sinu meelest hea ja õige? Saan aru, et sa seda ilmselt ei mõelnud, aga seegi on enesekehtestamise viis. Laps ei kuula sõna – pane nurka; naine ei tee, mis vaja – jaluta minema; mees ei tee, mis vaja – ole solvunult vait ja ära räägi temaga mitu päeva vms.
Tegelikult võiks üldse arutada, kas enesekehtestamine selleks, et panna teised midagi tegema enda heaks, on tegelikult siiski eetiline, isegi kui selleks kasutatakse kavalamat psühholoogilist manipulatsiooni.
5 last suureks kasvatatud.
ilma nõudepesumasinata.
peres 7 inimest, nädalas 7 päeva. igal üks päev nõudepesemise valvet. kas pesta iga söögikorra järel või kord päevas või kuidas iganes ei olnud ette kirjutatud, ainus tingimus oli, et järgmise päeva hommikuks peab köök korras olema. igale koolilapsele täitsa jõukohane soost sõltumata. ja mehele muidugi ka.
toimis küll. muidugi ei tulnud mul mõttessegi kellegi tööd üle tegema minna. see on kõige kindlam vahend motivatsiooni maha võtmiseks.
seal sinu kurja juur ilmselt ongi.
ei kujuta ette perena toimimist üksteist usaldamata ja kohustusi jagamata.
Minu pere on vist seda linki põhjalikult lugenud. eriti see koht :Eelista sõnumit “Ma ei tee..” või “Ma otsustasin mitte teha…”
Kuidas delegeerida, kui keegi ei võta vedu, ei kuula ega tee või teeb lohakalt?
Delegeerimisele eelneb väljaõpe. Seisad lapsel nii kaua kõrval ja õpetad, kuni ta omandab oskuse asi korralikult ära teha. Kui teeb lohakalt lased nii kaua uuesti ja üle teha, kuni asi on korralikult tehtud.
Kui ei kuula, siis eemaldad/suled kõik segavad faktorid, nutitelefonid, telekad või siis jätad enda poolt midagi tegemata, näiteks õhtusöögi, lapsel midagi parandamata, lapse sõbrale külla viimata, tema lemmikteksad pesemata jne. Näitad, et kui ühepoolne panus on andmata, jääb ka teise poolne panus saamata.
siin lehel ka asjalikud nõuanded enesekehtestamise jms suhtlemisoskuste kohta: http://sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Ja kui ka pärast kõike seda keegi sind ei märka ega kuula, loed lihtsalt veel ja harjutad veel. Enesekehtestamine on kunst ja need, kes seda ei valda, kalduvad sageli igavesti kaastunnet ja abistamist vajavate ohvritena käituma.
Kui inimene ei oska end kehtestada ja laseb endale hunniku kohustusi pähe määrida ja siis küsib abi, kuidas toime tulla, siis tegelikult ta mingit abi ei vajagi, lihtsalt käitub kaastunnet nuruva ohvrina? Lõpetagu abi ja kaastunde otsimine, siis suudab mängeldes kõigi nende asjadega ise hakkama saada või mida sa täpselt öelda nüüd tahad?
See on üldse vastik teema, paar inimest annavad nõu, ülejäänud mõnitavad, et ise loll. Kuidas see aitab inimest?
Mõni valdab seda enesekehtestamise kunsti suurepäraselt, kehtestades ennast nt ähvarduste ja rusikatega, kas selline enesekehtestamine on sinu meelest hea ja õige? Saan aru, et sa seda ilmselt ei mõelnud, aga seegi on enesekehtestamise viis. Laps ei kuula sõna – pane nurka; naine ei tee, mis vaja – jaluta minema; mees ei tee, mis vaja – ole solvunult vait ja ära räägi temaga mitu päeva vms.
Tegelikult võiks üldse arutada, kas enesekehtestamine selleks, et panna teised midagi tegema enda heaks, on tegelikult siiski eetiline, isegi kui selleks kasutatakse kavalamat psühholoogilist manipulatsiooni.See, mida sina kirjeldad, pole enesekehtestamine vaid lihtlabane manipuleerimine. Ilmselgelt pole sul aimugi, mida enesekehtestamine tähendab – võiks õppida, aitab ka sind edasi.
Tsiteerin: Oma õiguste eest seismine viisil, mis ei riku kellegi teise õigusi. Teadvustada, et meie vajadused, soovid, tunded, väärtused on sama tähtsad kui teiste omad ja teiste vajadused, soovid, tunded ja väärtused on sama tähtsad kui meie omad.
Lingin: Enesekehtestamine
Eksid, olen mitmel koolitusel käinud ja päris palju materjale lugenud. Enesekehtestamine võib täpselt samuti olla manipuleeriv, enamasti ongi, eriti, kui selle taga on soov teine inimene teistmoodi käituma panna.
Su enda toodud lingi järgi ju naise väärtushinnang, et kõik peaks koristamisesse panustama, on sama tähtis ju kui mehe väärtushinnang, kes leiab, et koristamine on ainult naise rida. Soovituse “pane mees koristama” juures justnimelt naine on see, kes püüab mehe käitumist/väärtushinnanguid muuta. Naisel on õigus teavitada meest oma väärtushinnangutest, abivajadusest jms, aga kui ta püüab mehe käitumist muuta, on see manipulatsioon, ükskõik, milliseid vahendeid selleks ei kasutata.
väga huvitav see enesekehtestamine tõesti. kui mina tahaks, et mees parandaks kõrget kapiust, ütleks ta: võta tool. see on õpitud abitus. ega minagi kruvikeeraja käes sündinud. või kutsu töömees. kas minu käes on töömehe number?
väga huvitav see enesekehtestamine tõesti. kui mina tahaks, et mees parandaks kõrget kapiust, ütleks ta: võta tool. see on õpitud abitus. ega minagi kruvikeeraja käes sündinud. või kutsu töömees. kas minu käes on töömehe number?
uskumatu, kas te tõesti niimoodi omavahel suhtletegi?
mitte, et naine ei võiks kapiust parandada. võib küll, aga kui pikemal inimesel oleks seda kergem teha, kui lühemal, siis on loogiline, et seda teeb pikem. jah muidugi, võib ka nii, et pikemale see misiganes põhjusel ei sobi, hetkel või üldse mitte, aga kindlasti ei oleks mulle vastuvõetav taoline “tee ise!” kähvimine.
meil näiteks on laed nii kõrged, et mina ulatun tooli pealt ainult rippuvates lampides pirni vahetama. aga mõnes ruumis on valgusti vastu lage, seal vahetavad vajadusel pirne pikemad pereliikmed. lihtne ja loogiline. kui keegi peaks sinu esitatud moel pirtsutama, siis ongi seni pime, kuni mõnel lühemal on aega ja tahtmist keldrist redelit otsime minna.
hoopis suurem probleem kui pimedus, on keeldumise väljendamise viis.
laeni ulatuvate kapiustega oleks sama lugu.
ja küsimus ei ole hoopiski soos või kruvikeeraja kasutamise oskuses vaid omavahelistes suhetes, hoolimises, ilma milleta perena funktsioneerimist mina küll ette ei kujuta.
Ja kui ka pärast kõike seda keegi sind ei märka ega kuula, loed lihtsalt veel ja harjutad veel. Enesekehtestamine on kunst ja need, kes seda ei valda, kalduvad sageli igavesti kaastunnet ja abistamist vajavate ohvritena käituma.
Kui inimene ei oska end kehtestada ja laseb endale hunniku kohustusi pähe määrida ja siis küsib abi, kuidas toime tulla, siis tegelikult ta mingit abi ei vajagi, lihtsalt käitub kaastunnet nuruva ohvrina? Lõpetagu abi ja kaastunde otsimine, siis suudab mängeldes kõigi nende asjadega ise hakkama saada või mida sa täpselt öelda nüüd tahad?
See on üldse vastik teema, paar inimest annavad nõu, ülejäänud mõnitavad, et ise loll. Kuidas see aitab inimest?
Mõni valdab seda enesekehtestamise kunsti suurepäraselt, kehtestades ennast nt ähvarduste ja rusikatega, kas selline enesekehtestamine on sinu meelest hea ja õige? Saan aru, et sa seda ilmselt ei mõelnud, aga seegi on enesekehtestamise viis. Laps ei kuula sõna – pane nurka; naine ei tee, mis vaja – jaluta minema; mees ei tee, mis vaja – ole solvunult vait ja ära räägi temaga mitu päeva vms.
Tegelikult võiks üldse arutada, kas enesekehtestamine selleks, et panna teised midagi tegema enda heaks, on tegelikult siiski eetiline, isegi kui selleks kasutatakse kavalamat psühholoogilist manipulatsiooni.See, mida sina kirjeldad, pole enesekehtestamine vaid lihtlabane manipuleerimine. Ilmselgelt pole sul aimugi, mida enesekehtestamine tähendab – võiks õppida, aitab ka sind edasi.
Tsiteerin: Oma õiguste eest seismine viisil, mis ei riku kellegi teise õigusi. Teadvustada, et meie vajadused, soovid, tunded, väärtused on sama tähtsad kui teiste omad ja teiste vajadused, soovid, tunded ja väärtused on sama tähtsad kui meie omad.
Lingin: Enesekehtestamine
Eksid, olen mitmel koolitusel käinud ja päris palju materjale lugenud. Enesekehtestamine võib täpselt samuti olla manipuleeriv, enamasti ongi, eriti, kui selle taga on soov teine inimene teistmoodi käituma panna.
Su enda toodud lingi järgi ju naise väärtushinnang, et kõik peaks koristamisesse panustama, on sama tähtis ju kui mehe väärtushinnang, kes leiab, et koristamine on ainult naise rida. Soovituse “pane mees koristama” juures justnimelt naine on see, kes püüab mehe käitumist/väärtushinnanguid muuta. Naisel on õigus teavitada meest oma väärtushinnangutest, abivajadusest jms, aga kui ta püüab mehe käitumist muuta, on see manipulatsioon, ükskõik, milliseid vahendeid selleks ei kasutata.No mis ma ütlen. Kelle koolitusel sa käisid? Mingit jama on sulle aetud. Kelle juures sa “päris palju” oled juba enesekehtestamist nii õppisid, et baasteadmised juba puruks on?
Võtame hästi üldjoontes ja labaselt. Jätame äärmused nagu kas mehel on õigus saada 2xtunnis seksi, kõrvale.
Kui naisel on soov, et mees abistaks teda kodutöödes, on tal õigus ka mehele sellest teada anda. Mehel on ka paarisuhtes õigus teada saada, mida sooviks tema abikaasa. Kujutlegem, et köögikapil kukub uks eest ära ja naine on liiga lühike (nõrk vms), et saada seda ise agasi panna. Ta räägib mehele, et ootab, et mees kapi ära parandaks. Kui seda ei juhtu, kasutab naine enesekehtestamist, ehk siis ta ütleb konkreetselt, et tema soov on, et kapp oleks kolmapäevaks parandatud. Küsib, kas see on sobilik tähtaeg. Kui mehele see sobib, on ok, kui ei sobi, annab mees oma tähtaja. (Ei maksa siin rääkida meestest, kes ei saa sõna suust ja jooksvead ära, kui peavad rääkima – nendega pole mõtet ju perkeonda aretatagi).
Nüüd, kui on ootsused ja võimalused kooskõlas, saab ka kapile uks ette.
Mida teeb enesekehtestusoskusega naine, kui käes on neljapäev ja kapil pole ust ees. Ta tellib töömehe. Mitte ei asu enam sajandat korda näägutama.Naine väljendas oma soovi. Mees väljendas oma suhtumist. Probleem aga tuli lahendada ja see lahendati.
Järgmisel korral tõstatakse küsimus juba nii, et kallis, kas sa teed ise või kutsume töömehe. Töömehe kutsumises pole ju midagi halba. Halb on see, kui perekond ei saa omavahel ära räägitud, et naine ei tee kringlit, see ostetakse ja mees ei pane katust, see töömees tellitakse. Enesekehtestamine ongi see, et viiakse teise pooleni omad ootused ja kui teine pool ei taha/suuda/saa neid täita, ei pea soovija lootustest taganema. Ta võtab selle teadmiseks ja leiab teise viisi ome soove täide viia (kui need ei põrku teise poole vajadustega). Kapiukse ettepanemisega viivitamine ei saa aga olla kellegi põhivajadus.
See nüüd siis väga kokkuvõtlikult ja väga üldiselt.
Aga teemaalgataja ju justnimelt seda küsiski, kuidas saaks toad korda, selle peale hakati rääkima mehe ja laste rakendamisest ja enesekehtestamisest just selles kontekstis, et selle abiga panna mees-lapsed koristama. Teemaalgataja ei olegi ju oma unistustest loobunud, temal mees ja lapsed on näidanud oma suhtumist ja keelduvad aitamast, teemaalgataja otsibki neid muid lahendusi (nt töömees).
Mulle aga jäi eelmistest postitustest tõesti mulje, et inimese enesekehtestamisoskust hinnatakse selle järgi, kui hästi ta suudab teised oma pilli järgi tantsima panna 😉
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
