Tere. Minul on suur mure. Mul olid eelviimased päevad 20-26 dets. 2016 ja viimased päevad olid 13-19 jaanuar. Kuigi 13-15 ainult määris ja rohke vere ja suurte tükkidega oli 16-19 jaanuar. Ma tegin oma esimese rasedustesti 01 veebr., kuid see oli
negatiivne. Nii ma hakkasin paaripäevaste vahedega testima ja esimese õrna heleroosa teise kriipsukese sain positiivse alles 06 veebruaril. Tänaseks on mul päevade järgi rasedust 6+2 nädalat ja emakas on vaid lootekott näha, ei midagi muud. Arstile ei meeldi lootemuna kuju, et pidi olema lapergune.
Samas 1 ndl tagasi ponud mul emakas isegi lootekottigi näha.
Määrati ka HCG veretest:
– 13. veebruaril hcg 566
– 21. veebruaril hcg 2600
– 26. veebruaril hcg 3800
Arst mulle lootust ei anna, aga ütles, et õhkõrn lootus siiski on, et ehk juhtub ime. Ma ei suuda enam, mind ajab nii nutma. Ma muudkui paisun, iiveldab õrnalt, rinnad suurenenud ja mega valusad…kõik sümptomid on, aga mida pole, pole loodet lootekotis???? Arst määras mulle 21. veebruaril ka duphastone, et 1 tab 3x päevas ja 3 karpi, pean olema kodusel reziimil ja rahulikult. Mismoodi ma olen rahulik, ma muutkui googeldan ja muretsen.
Mul juba 3 last on, aga plaanis oli uue mehega pesamuna. Mul pole mitte kunagi varem sellist asja esinenud rasedustega, pole mitte kunagi aborti teinud ega katkenud, kuidas siis nüüd nii äkki???? 13. veebruaril mõõdeti ka progesteroon, siis oli see näit 61.3 ja 21 veebruariks oli see langenud 31.3 peale. Ma olen nii nõutu, ma nii muretsen. 02.03 on mul arsti juurde aeg, ma ei julgegi minna, nii kui nii midagi näha pole. Kas kellelgi veel nii olnud, kas on olemas mingigi õrn lootusekiireke? Mul on kõik põletikunäitajad ja kõik kôik kontrollitud, kuskil midagi halba pole. Ma jätsin isegi 3 ndl tagasi suitsu maha, aga praegu tunnen, et tahaks ette tagasi panna.
Lisasin ultaheli pildid ka. Palun jagage enda kogemusi.
kuigi saan aru, miks see isu tuli, kui kõik nagunii kadunud oli.
