Teema: Taimetoitlus ja rasestumine ning juba olemasolev rasedus.

Olemas taimtoitlasena kogemus kahe rasestumise ning kahe rasedusega. Eelmisest rasedusest sündinud laps on hetkel peaaegu 3-aastane, praegune rasedus on 8n suur. 2a sai eelmine laps rinda. Triibud sain mõlema puhul esimese kahe kuu jooksul.
Kuna mind jälgib väga hooliv ja põhjalik eriarst ühe päriliku kroonilise haiguse tõttu, on mul alati täpselt teada mis ja kas mul vajaka on organismist. Just täna hommikul sain eelmisel nädalal tehtud vereanalüüside vastused. Vaadati kõikvõimalikud mikroelemendid, hormoonid jm verest ära. B12 on korras, Ferritiin (rauavarud) on korras, Hgb on korras, foolhape on korras jnejne. Ainus asi, mis ei ole korras, on D-vitamiin ja seda soovitas juurde hakata võtma. Samas see pidavat praeguseks ajaks kõigil tema patsientidel madal olema.
Lastel on samuti hiljuti kliiniline veri tehtud ning kõik oli OK. Nemad tarbivad muna.
Lisaks võtan Solgari folaati, mis on tõhusam kui foolhape (kergemini omastatav) ning vahel ka B12 kui meelde tuleb. Arst soovitas paar kuud D-vitamiini ka juurde võtta.

Toitumist raseduse ajal muutnud ei ole, eelmine rasedus kulges ideaalselt. Sain günekoloogilt lõpus kiita, et hgb nii kõrge. Tavaliselt langeb rasedatel lõpus alla 120, mul oli üle 130 ilma lisanditeta. Esimene rasedus oli ajal kui polnud veel taimetoitlane ning see kulges samuti üldjoontes hästi välja arvatud viimane trimester. Võtsin väga palju juurde, tekkisid igasugused isud, lisaks veel tursed ja lõpuks põdesin rasedusdiabeeti.

Kägu kirjutas:

Mina olen hetkel rase (varsti tähtaeg) ja pooleldi taimetoitlane ehk siis söön aegajalt mereelukaid, aga mitte maal elavaid loomi/linde. Väga harva tarbin muna ja juustu. Rasedaks jäin ilusti esimesel katsel. Vereanalüüsid siiani kõik korras olnud, seega pole pidanud vajalikuks ka ämmaemandat teavitada oma toitumisest. Vitamiinidest võtan juurde D-vitamiini, oomegat ja rasedusaegset kompleksi. D-vitamiini ja oomegat juba aastaid võtnud, rasedate vitamiinidega alustasin pool aastat enne kui hakkasime üritama. Rasedus on kulgenud ideaalselt, ühtegi probleemi pole olnud, ka iiveldust polnud. Ainult kasvav kõht ja beebi liigutused annavad märku, et midagi on teisiti.

Etteheiteid olen saanud perelt/sugulastelt pühadelauas, et rase peab ikka liha sööma ja ei saa ainult endale mõelda. Aga eks nemad tahavad ka ainult head, ei ole mõtet vaielda. Mul on sellevõrra kergem, et kuna kala ei ole otseselt vastu, siis üritan sellisteks puhkudeks vaadata, et mingit kala oleks laual, siis neil süda rahul ????

Miks üldse süüa? Tarbi üldse vaid vett ja seda ka hädakorral.

Kägu kirjutas:

Ma ise pole taimetoitlane, aga ma tean seda, et raseduse aeg polegi nii ohtlik, kui just imetamine ja just b12 puuduse tõttu. Kui laps ei saa ema rinnapiimast piisavalt b12, siis võib isegi ajukahjustus tekkida, kusjuures esialgu pole midagi väliselt ju näha, pole erilisi sümptomeid, aga ravi on raske ja võib kesta aastaid, püsivaid kahjustusi ravida ei saa. Minu tuttav taimetoitlane (tegelikult mitte – lihtsalt ei söö liha), võttis raseduse ja imetamise ajal seda vitamiini juurde, kuigi minu arvates on kasulikum süüa liha kui võtta sünteetilisi preparaate. Mina olen muidu väike lihasööja, aga raseduse aeg tekkis hirmus isu liha järele, sõin korraga näiteks pool kilo veiselihasnitsleid ära nii et silm ka ei pilkunud.

Enamik taimetoitlasi võtab seda juurde või sööb sellega rikastatud toite. Vajalik põhimõtteliselt vaid veganitele. Kui süüa muna, saab selle sealt kenasti kätte. Mul selle puudust pole kunagi olnud, kontrollis käin regulaarselt. Samas õel kes on segatoiduline on B12 puudus ja arst määras tabletid. Enne seda pidi ta tarvitama raualisandeid.
Aga kontrollima peaks iga vastutustundlik taimetoitlane/vegan igal juhul, vähemalt alguses kui tunnetus pole päris käes. Enamik õnneks kontrollivad vähemalt kord aastas. 🙂 Ning toituda tuleb mitmekesiselt. Kapsas ja porgand nagu paljud arvavad et taimetoitlaste põhimenüü on – see pole mitmekesine toitumine.

Aga madalam hemoglobiin on ju vajalik, see on keha loomulik reaktsioon võimalike põletike vältimiseks. Alles oli siin sellest juttu, vist septembribeebide teema all.

Sattusin hiljuti lugema ka sellest, et D-vitamiini puudust diagnoositakse liiga kergekäeliselt, samas kui selle liigne kogus organismis on kergest puudusest tunduvalt kahjulikum:
D-hüpervitaminoos – imikutel võib mürgistuse tagajärjel tekkida kasvupeetus ja luude demineraliseerumine. Igas eas ( ka liigse päevitamise korral) põhjustab D-vitamiini liigsus kaltsiumi ja fosfori suurenenud imendumise, mistõttu võivad kaltsifitseeruda (lubjastuda) veresooned, neerud ja muud elundid ning häirub nende talitlus.