Teema: Usalduse taastamine peale petmist

Ma arvan, et sa alustad valest otsast.
Kui sa pole andestanud, siis mis moodi sinu meelest sel juhul usaldus peaks taastuma? Alusta sellest kas andestad või ei andesta. Kui ei suuda mõista, miks mees pettis, siis need küsimused ja vastused on vaja ikkagi koos lahti rääkida.

Kui oled andestanud, siis ära hoia seda teemat kogu aeg üleval – sa ei saa juba andestatud lugu kogu aeg uuesti teemaks võtta ja mehele nina peale visata. Nii ei saa te suhtega edasi minna. See ei tähenda, et peaks unustama, aga pidevast kahtlustamisest pead suutma üle olla. See on normaalne, et sellises olukorras peaks mees sind mõistma ja nö. kindlust pakkuma, et neid kahtlustamise olukordi tekiks võimalikult vähe, aga kui aus olla siis kui sa pole aastaga sellest üle saanud, on see pigem juba sinu probleem. Sa ei saa oodata, et mees nüüd kogu ülejäänud elu selle eksimuse pärast mööda nööri käib ja enda süütust sinu ees tõestama peab.

Mina ootasin 4 aastat, et usaldus taastuks ja ei jõudnudki ära oodata. See oli tegelikult kohutav kannatuste rada, mille käigus ma igal hetkel püüdsin loota parimat, aga murdusin taas ja taas ja taas. Tahtsin või ei tahtnud, aga see reedetud ja alandatud olemise tunne varjutas ära ka kõik ilusad hetked. Pikapeale muutusin täiesti ebastabiilseks – hirm ja lootus vaheldusid pidevalt sellise kiirusega, et kaotasin iseennast täiesti ära. Mees püüdis samuti, aga nägin, et tegelikult südames ei ole ka tema enam õnnelik. Lõpuks läksime ikkagi lahku. Nüüd, targemana, leian, et peale petmist kokku jäämine oli suur viga ja usalduse taastumine oli juba eos hukule määratud – kui mingi on asi on lõhutud, siis olematuks ja terveks seda enam ei tee. Kui saaksin aega tagasi keerata, lõpetanuksin selle suhte ja lahkunuksin mehe juurest otsekohe. Need neli aastat (ja muidugi petmine ise) jätsid minusse nii sügava jälje, et siiamaale võitlen tagajärgedega, ei suuda õieti enam kedagi usaldada ja muidugi kannatab minu hingehaavade all kahjuks ka minu praegune mees, kes pole seda millegagi ära teeninud.
Nii et, teemaalgataja, mõtle hästi järele, kas tahad seda koera saba raiuda jupp jupi haaval või pigem korraks tugevat valu tundes, aga teades, et säästad ennast veel palju suuremast valust.

Kägu kirjutas:

Kas olete suutnud usalduse taastada kui mees on petnud ja lubanud seda enam mitte teha? Kui jah, siis kaua selleks aega läks?

See ei taastugi!

Kägu kirjutas:

Kas olete suutnud usalduse taastada kui mees on petnud ja lubanud seda enam mitte teha? Kui jah, siis kaua selleks aega läks?
Olen mehele andeks andnud ja meie suhtele uue võimaluse andnud, kuid ma ei suuda üldse enam usaldada teda ning tänu sellele tulevad pidevalt tülid, kuna pidevalt kahtlustan teda, et petab mind ikka. Ja südames vist pole tegelikult andestanud ka, kuna ei suuda mõista, kuidas ta sai mind nii pikalt petta (aasta aega) kui väidetavalt armastab mind
Kas üldse on võimalik, et usaldus taastub?

Usalduse taastamine on ju mehe töö. Kuidas sina saad usaldust üldse taastada. Jah saad usaldada, aga põhjuse annab selleks ikkagi mees. Peale petmist pole suhe enam kunagi sama. See on nagu täiesti uus suhe 2 inimese vahel, kes olid ka varem tuttavad. Seda lugu sa ei pane kuhugi, endine olukord ei taastu kunagi. Küll aga saate koos luua uut ühist elu. Ja selles osas tuleb ikka mehel ka panustada. Kas ta ikkagi kahetses ja vabandas.Kui ei, siis polegi ta mingit usaldust väärt. Nii et harju elama, et varem või hiljem kordub see uuesti. Ja sina hoia meeles seda, miks sa uue võimaluse andsid. Ja ei peagi usaldama, kui põhjust pole usaldada. Põhjuse usaldamiseks peab andma mees, kusagilt müstiliselt õhust see ei teki ja usalduse taastamine pole naise töö ( kui just naine polnud petja pool). Milleks kahtlustada ja oma närve rikkuda, kui oled otsustanud elada mehega, kes on korra petnud ja petab ilmselt veel. Milleks sa oma närve rikud. Leia endas rahu, keskendu sobivale ja kui ei suuda, lahuta.

Kägu kirjutas:

kuidas ta sai mind nii pikalt petta (aasta aega) kui väidetavalt armastab mind
Kas üldse on võimalik, et usaldus taastub?

Aasta aega pani kõrvalt? See pole ju petmine, see on konkreetselt teise kasuks otsustamine, aga kuna endal iseloom nõrk, mees otsustusvõimetu jobu, laste pärast tahtis koos edasi olla või mis iganenes põhjusel sinuga kooselu ei lõpetanud.

Petmine, on see, kui mees läheb teise naise juurde ühe korra ja sa ei saa sellest mitte kunagi teada.
Ehk siis petmist on lihtne andestada, aga seda, et mees kahe naise vahet jookseb; sellist asja ei andestatagi.

Armastab sind??? Tundub, et sinu seisundis inimesele võib oleda ka, et kui mees seksib 10ne naisega järjest ja kolmele teeb neist abieluettepaneku ja sulle ütleb, et armastab sind, siis ikka usud.

Ei ole võimalik usaldust taastada. Eriti veel pärast pikaajalist petmist. Peale usalduse oled sa kaotanud (põhjusega) ka austuse selle mehe vastu, ja ka austus ei taastu kunagi.

Lisan ka omapoolse panuse nende häältele, kes ütlevad, et enese piinamisel pole mõtet, jääd ainult väga haigeks ja psüühiliselt hävitatud inimeseks. Sind pandi sundolukorda, kus edasised valikuvariandid on kõik halvad, kuid valida tuleb neist sulle parim ja sobivaim (mitte sobivaim su mehele ehk reetlikule poolele):

1) minna otsustavalt lahku. Isegi firmad võivad päevapealt lepingupartneriga koostöö katkestada “usalduse kaotamise tõttu”, kui partner/töötaja tabatakse varastamiselt, petmiselt, firma vahendite kasutamiselt teise firma heaks vms. St isegi kirjapandud seadustes on selline punkt olemas, rääkimata siis veel inimlikest, kirjutamata seadustest. On täiesti arusaadav, et kui sinu usaldust on niimoodi kuritarvitatud, siis leping lihtsalt lõppeb. Põhjuseks võidki tuua, et andsid uue võimaluse, kuid selle käigus jõudsid selgusele, et see siiski ei toiminud ja sulle ei meeldi selles suhtes enam olla, kuna usaldus ja austus on kadunud ning et kauaaegselt otse silma valetanud inimesega need asjad ei saagi taastuda.

2) võtta seisukoht, et see mees on rämps, kuid tuttav ja turvaline rämps, kellega seovad lapsed ja/või miski muu. Eladagi pidevalt teadmises, et elad koos inimesega, keda ei tohigi usaldada, keda sa ei austa ja kelle ühtegi sõna ei tohi uskuda, kuna tegu on paadunud valetajaga. Loomulikult ei ole selle juures võimalik armastus, lõdvestumine, vaimne ühtsus, turvatunne, õnnetunne paarisuhte osas jne. Sul peab kokku jäämiseks olema mingi teine väga tugev motiiv, millel ei ole midagi tegemist selle mehega, vaid sinu enda eesmärkidega (näiteks laste suureks kasvatamine majanduslikult turvatud keskkonnas, pikaajaline eesmärk endale salaja eluasemeraha kõrvalepanemiseks ja õigel hetkel lahkumiseks vms). Kuid selleks peab olema ka vastav iseloom – nagu üks kägu eelpool ütles, pead olema küünik ja pragmaatik (soovitavalt mõlemat) ja suutma mitte kunagi murduda. Sellist iseloomukindlust on väga vähestel, põhimõttelistel egoistlikel bitch-tüüpi naistel, ja kui sa seda pole, siis on sul ilmselt rohkem kaotada (närvid, tervis, eneseaustus, võimalus leida sulle õige inimene) kui võita. Kui sa võtad asju südamesse, siis see variant ei sobi, su elu saab olema viletsus ja kordusetendust enam ei tule.

Andestamist ja usalduse taastamist niisuguse eepilise valetamise järel ei saa tulla, kui sa just mingi kohtlane pole. Siniste silmadega sulle aasta aega näkku valetanud inimene võib valetada ükskõik milles veel, sa ei või kunagi kindel olla muus kui selles, et milleski ta kindlasti valetab. Sinus räägib lihtsalt soov, et kõik oleks jälle nii nagu enne – aga see ei ole mitte kuidagi võimalik, nagu vist kõik siin seni vastanud on seda ka öelnud. Haruldane konsensus Perekoolis, võta seda kui kinnitust.

Lahku minnes ei pea sa andestama, sest kudas saakski andestada andestamatut ehk reetmist ja pikaajalist näkku valetamist. Kuid väga vajalik oleks, et sa ühel hetkel (see võib aega võtta) leiaksid endas selle tunde, et “ma lasen sellel asjal minna”. Seda pole vaja mehele isegi rääkida, see on sinu enda sisemine otsus, et sa ei lase oma elu totaalselt mõjutade teise inimese tehtud otsustel, vaid sa jätad selle koorma petjale endale ning raputad ennast sellest lahti – lased minna, ei mõtle enam, ei mõtle ka sellele, kuidas oleks võinud olla. Oli nagu oli, sinul on nüüd uus ja huvitav elu millele keskenduda. Need sündmused ja need inimesed jäävad minevikku, sa ei lase neil isegi vaimselt (st mälestuste kaudu) enam oma elu mõjutada. Oli mis oli, ma lasen sellel minna ja jääda minevikku, ning sammun kerge südamega minema.

Nii jääb sul alles su vaimne tervis ja võime näha maailma sellisena nagu ta on, ei roosade prillide läbi (nagu enne seda kogemust) ega ka mitte mustade prillide läbi (“ma ei usalda enam mitte kedagi”). Maailm ja inimesed on sellised nagu nad on, igasuguseid inimesi tuleb tee peal ette, mõni on põhimõtteline egoist ja petis, teine on põhimõtteline naiivik ja liig-altruist, enamus inimesi jääb sinna vahepeale ja nii mõnigi kord selgub alles võimaluse tekkides, kas keegi suudab ausaks jääda või mitte – ta ei tea seda ise ka ette.

P.S. Kui oled selle mehega abielus, siis isegi kui otsustad jääda koos elama, soovitan abielu ära lahutada, sest sa ei või enam iial teada, milliseid nt finantsilisi kohustusi võib su mees sinu selja taga võtta ning siis lahkuda, jättes sind plekkima. Seda, et ta on ebausaldusväärne ja valetaja, on ta sulle juba piisavalt tõestanud. Põhjuse võid talle täpselt nii ka välja öelda: mul on kogemus, kuidas sa suudad valetada, ja ma tahan kindlust, et sa teist korda mul vaipa jalgade alt ära ei tõmba.

Kägu kirjutas:

täiesti ajuvaba jutt sul. kui aasta aega pandi teist, siis teine naine oligi parem kui kodune. äkki ikka petetu vaataks ka endasse, kas tema tegi omalt poolt kõik, et mehel poleks põhjust minna teisi naisi panema. või tegelikult oligi suhe väga platooniline, aga naistel ongi sissekasvanud omadus valetada kõigile, ka endale, kuidas ikka tema 100% suhtele pühendus. pesi nõusid, imes tolmuimejaga vaipa, tegi natuke ka süüa see ongi 100% pühendumine. mis mehel sellisest naisest?

miks peaks kooselu lõpetama? mees otsib mujalt seda mida ta kodust ei saa. ta ei käi oma seksimurega kodusele naisele närvidele kuna teine naine tahab temaga ise olla. kui sulle pitsa ei meeldi, kas siis hamburgerit ka ei tohi süüa? kas kodusele naisele meeldiks siis leida endale uus kodu ja alustada nullist kui ta võib mehega rahulikult suhtes edasi olla, sest seksi nagunii ei tehta. miks siis petmist nii raskelt üle elatakse? miks oma mehega ei seksita sedasi et viimane 10 küünega oma naisest kinni ei hoia?

suhe on suhe lõpuni välja. ei ole sedasi, et alguses oldi mehele erutav ja punnitati ja kooselu tekkis, siis muutuks kõik suvaks, mees juba tanu all, mida ikka punnitada onju. aga loodus ei lase sellistel vege paaridel kaua tiksuda.

Sul pole isegi mitte ajuvaba jutt, vaid täiesti lamba põõsas määgimine.
Oma aias võib ju seda rohtu sõnnikuga väetada ja kõike teha, aga kui oinas tahab mujale minna, siis ta läheb.

Kägu kirjutas:

ma võtan seisukoha, et sina oled rämps, võõras ja tundmatu rämps. Normaalne inimene ei nimetaks teist rämpsuks, kui ei tea kogu lugu. Vabalt võis naine teha mehe elu selliseks, et mehel ei olnud muud võimalust. Neid päris rämps-petjaid on siiski väga vähe ja suvalist naisest lahkuminevat meest rämpsuks nimetada on liig. Küll aga on põhjendatud nimetada rämpsuks suvalist sapist kommentaatorit foorumis

Inimene, kes aasta aega on suuteline oma kõige lähedasemale inimesele, kes teda usaldab, päevast päeva näkku valetama, on rämps. See mees ei soovi naisest lahku minna – sel juhul oleks sul õigus, teda ei saaks rämpsuks nimetada. Ta lihtsalt “on lubanud enam mitte teha” (naerukoht) ja soovib naisega edasi elada nagu mitte midagi poleks juhtunud.

Kui “mehel on elu põrguks tehtud ja tal ei ole muud võimalust” siis on tal siiski väga lihtne võimalus: teatada naisele, et läheb temast lahku. Kui ta nii teeks, oleks tegu lihtsalt õnnetu looga ja mees oleks aumees. Pikaajaline näkku valetamine oma elukaaslasele teeb inimesest rämpsu, olgu siis mees või naine.

Kägu 11:23 kirjutab õiget juttu – nii on. Ja ühtin täielikult mõttega, et kõik petjad on hullemast hullem inimrämps. Haige on õigustada neid sellega a’la vaene mees oli kurja naise poolt sundolukorda pandud, kus tal ei jäänud muud üle, kui petta. Alati on muu võimalus – nimelt olla aus ja lõpetada halb suhe enne petmist.

Tahtsin veel vaid öelda, et kuivõrd enamik siin annab teemaalgatajale ja teistele temaga sarnases olukorras olijatele õiget nõu suhe petmisest teada saades lõpetada, siis hästi oluline on ka mõista, kui segaduses ja katkisena petetu ennast tunneb. Sellises seisundis ei mõelda alati selgelt. Vähemasti ma ise olin küll pehmelt öeldes enesetapu äärel. Kuigi kõik oli vaid illusioon, tundus turvalisem ühes oma katkise hingega jääda mehe juurde, sest kõik muud variandid tundusid nii hirmutavad ja teostamatud. Miljon küsimust käis pidevalt peast läbi – kuhu ma lähen? kuidas ma hakkama saan? kas ma hakkan ennast üksildasena tundma? kas ma leian üleüldse enam kunagi kellegi enda kõrvale? mis ma siis teen, kui ei suuda enam üksildust taluda? jne. Seega on nii oluline, et need nõuandjad oleksid ise vajadusel valmis petetud lähedasi/sõpru/tuttavaid toetama mitte vaid nõuannetega, vaid ka reaalsete tegudega – ja mitte vaid korraks, vaid nii kaua, kui vaja. Mina tegingi selle teekonna läbi praktiliselt üksinda, see oli üliraske, ja ilmselt sellepärast venis protsess ka nii pikaks kui 4 aastat. Minu ema aga, keda omal ajal samuti peteti, räägib siiamaani suure tänutundega sõbrannast, kes ta põhimõtteliselt kättpidi läbi kõige raskemate kuude vedas.

Küsimused, mis vaevavad, on enamasti naiste peas sellised: mille poolest ta parem on kui mina? Kas ta hoidis teda samamoodi kui mind? Kuidas ma võrdluses olen? Kas ta ütles talle samu asju, mis mullegi?
Suur osa mehi üldse nii ei mõtle ja niisugust arvetabelit ei pea. See, et teine naine võib erutav olla, ei tähenda, et oma naisest ei hoolita. See on sageli täiesti eri asi. Naistele, kellele seks on hoolivuse ja lähedustunde ülim aste, ei mahu pähegi, et see ei ole igaühele ja igas suhtes nii. Et seks on lihtsalt mõnus asi, mida on tore harrastada ka mõne sõbrannaga, ilma et sel mingi väga sügav tähendus peaks olema.

Kägu kirjutas:

Küsimused, mis vaevavad, on enamasti naiste peas sellised: mille poolest ta parem on kui mina? Kas ta hoidis teda samamoodi kui mind? Kuidas ma võrdluses olen? Kas ta ütles talle samu asju, mis mullegi?
Suur osa mehi üldse nii ei mõtle ja niisugust arvetabelit ei pea. See, et teine naine võib erutav olla, ei tähenda, et oma naisest ei hoolita. See on sageli täiesti eri asi. Naistele, kellele seks on hoolivuse ja lähedustunde ülim aste, ei mahu pähegi, et see ei ole igaühele ja igas suhtes nii. Et seks on lihtsalt mõnus asi, mida on tore harrastada ka mõne sõbrannaga, ilma et sel mingi väga sügav tähendus peaks olema.

Just nii ongi. Pluss veel see, et kui naisel on suhteprobleem üleval ja mehega arutatud ei saa, siis ta räägib sõbrannaga hingelt ära või kirjutab siia. Mees üldjuhul sõpradega sellistel teemadel ei avameelitse, võib-olla mainib mokaotsast, et ah, kodus on pingeline olukord. Kuhugi internetifoorumisse ka muret ei kirjuta. Küll aga vaatab avarama pilguga teisi naisi või otsib netist seksi. Sest siis on tunne, et keegi teine naine hoolib ja kuulab. Ega ta seejuures mõtle, et äh, paras sellele eidele seal kodus. Kuskil alles oli kenasti kirjutatud, et mees loodab, et ta selle kõrvalhüppega just parandab enda suhet, sest siis ta täidab ise oma puudujäävad vajadused ja suudab kodus rahulikult edasi elada.

Kas selle teadmisega leppida või mitte, on iseasi.

Kägu kirjutas:

Usaldus taastub siis, kui püüad selgeks teha, mida see konkreetselt tähendas, mida see samm temale tähendas ja tema saab aru, mida see sulle tähendas. Ei ole nii, et kõrvasuhe tähendab kõigile osapooltele sama asja. Ja kui sa siis ka ei suuda usaldust taastada, siis on parem lahku minna.
Armastada võib korraga mitut inimest, lihtsalt need on erinevad armastused. Me kõik ju armastame oma lapsi, kuid igaüht vist ikka osemoodi. Ja oma vanemaid ja õdesid-vendi kui need olemas on, ja kah erinevalt. Armastus Maali vastu ei takista meil armastada Miinat ja kiindumus Jukusse ei tähenda, et Mati meeldida ei võiks.

Sa ajad siin oma jutus segi armukesesuhted ja lihtsalt sõbrasuhted. Need on ikkagi täiesti erinevad asjad. Tuleb ikka aru saada, millega tegu. Kui petad oma elukaaslast, siis võiks ju aru saada, et see teeb talle ja kogu perele haiget.
Loomulikult on iseenesest mõistetav, et armastades oma elukaaslast võin veel armastada ka oma lapsi, ema, sõpru. Kuid oluline on, et endale teadvustada, millega tegu armukesesuhte puhul ja kas see on väärt enda lähedastele haigettegemist.
Kui aga üks abielu-või kooselusuhte osapool arvab, et ta võib ka Pillega koos elades ka aegajalt Marinat ja Tiiut kabistada, noh nii salaja vahel, siis ta küll ilmselt eksib.

Kägu kirjutas:

Ma kunagi arvasin, et sellistel petjatel puudub empaatia. No on ju küll selliseid inimesi, kes ei taju väga hästi teiste inimeste tundeid ega ka seda, kuidas nende käitumine võib seda mõjutada. On see siis mingi diagnoosiga või mitte. Empaatiline inimene ju saaks aru, et ok, võib-olla ta enda jaoks ei ole see petmine mingi suur asi, aga teine inimene saab haiget. Ja see haiget tegemise fakt ise peaks hoidma petmast.

Nii kaua arvasin, kuni kohtasin sellist, kes sai väga hästi aru, et teeb haiget. Tundis isegi kohutavat südamevalu selle pärast. Needis ennast kõige koledamate nimedega ja ütles, et ei saa endale kunagi seda andeks anda, et kallile inimesele nii haiget tegi. Ja järgmises suhtes tegi sama. Ja jälle sama jutt pärast. Mingi imelik masohhismi vorm või ülihea teesklus, et oi, kui õnnetu ta ise ka selle pärast on.

Minu meelest iga suhte alus on usaldus. Kui sa saad elada ühe katuse all inimesega nagu korterinaabrid, siis palun väga. Kui sa aga eeldad, et teil ikkagi mingi mees-naine suhe säilib, siis… müts maha, kui suudad jätkata. Ja usaldus ongi just see, et sa tead, et see inimene ei tee sulle tahtlikult haiget.

Kas see oli Rudolf Ikka? Seda võiks iga nain vaadata et saada teada tõde – sellised mehed pereeluks ei sobi. Rudolf sai lõpuks ise sellest aru, et ta ei sobi.

Kägu kirjutas:

Laste isa on rämps. Eks su lapsed ole siis ka poolenisti rämpsud.

Esiteks, minu laste isa ei ole mind teadaolevalt petnud, seega mul pole põhjust teda rämpsuks pidada. Kui peaksin teada saama, siis peaksin ka rämpsuks.

Teiseks, rämps ei ole keegi sündimise alusel (ka alatu saripetja ei ole seda sündimisest saadik), vaid oma valikute põhjal. Kui rämpspetja lapsed häid valikuid teevad, siis ei puuduta neid kuidagi see, mis valikuid nende isa või ema tegi.