2. klassis käival tüdrukul on endiselt lugemine väga vaevaline, veerib, peab pikki pause ning ka õpikutekstide puhul mitmekordse läbilugemise järel suudab teha vigu (lugeda sõna lõppu valesti kokku nt. sadama asemel sajama, vahetada ära -kse ja -ta lõppe) ja veerida. Olukord on enam kui kummaline, sest 6. eluaasta lõpus käis katsetega koolis ja sai sinna sisse (testis oli ka lühike lugemine), kuid mulle kohati tundub, et sellesse tasemesse see lugemise tase on jäänudki. Eliitkooli me ei läinud, vaid valisime piirkonnakooli. Klassis on hästi tugev suundumus lugemisele – 1. klassis jäi lugeda iga päev üks aabitsa/lugemikutekst, iga kuu üks Täheke, kokku 5 kohustuslikku kirjandust (sh. nt. Sipsik – üle 100 lehekülje). Teinegi klass on alanud samas vaimus ja juba 2. kohustusliku kirjanduse raamat käsil. Loemegi, kõva häälega veerides, komistades, vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, kuid soravat lugemist ei ole. Kevadel käis kooli logopeeditundides (kommenteerides, et seal tegeleti vaid grupi nõrgamatele tähtede õpetamisega), võtsin sealt ära ja siis käis eralogopeeditundides. Jutt on sama mõlemalt logopeedilt – kõik on olemas, tähed selged, häälikud suus, loeb kokku, mõistab teksti ja küll see soravus tuleb harjutamisega. Ja hoolimata kõvast harjutamisest ei tule seda soravust. Kas kellelgi on veel kogemusi sellise juhtumiga? Kas peaksin veelkord kuhugi abi saamiseks pöörduma (logopeed, psühholoog, neuroloog?) Tüdruk on tubli loodusainetes, matemaatikas, aktiivne ja hea suhtleja ehk muid murekohti temaga ei olegi, ainult see läbi nutu lugemine.
Teema: 2. klassi lapsel veeriv lugemine
Kuidas ta teil 2 klassi edasi sai kui ikka veerib ?
Mina pöörduks uuesti logopeedi juurde.
Kuidas ta teil 2 klassi edasi sai kui ikka veerib ?
</blockquovte>
Sa ikka teema läbi lugesid või piirdusid ainult pealkirjaga?
Selle põgusa kirjelduse järgi tundub, et tegemist on igati nutika tüdrukuga, keda kimbutab düsleksia. Jah, ta õpib pikapeale lugema, aga see on raske ning probleem tegelikult päris ära ei kao. Kõige kurvem, et see jätab jälje ka õpingutesse ja tükiks ajaks ka enesehinnangusse, sest üldine suhtumine on, et kui lugeda ei oska, siis on järelikult on loll. Probleemid tekivad tavaliselt ka võõrkeeltega – eriti inglise keelega, kus lugemiseks on vaja tervet sõna korraga haarata.
Minul on kodus igati nutikas abikaasa, kel sama häda – kui kuulan, kuidas ta lapsele unejuttu loeb, siis tahaks kogu aeg kaasa aidata. Takerdub, loeb sõnalõppe valesti, lühikesi sõnu suudab üldse tagurdpidi lugeda (“te” asemel “et”)… Lugemiskiirus on tal alati olnud väga madal, enamvähem soravalt hakkas lugema alles algklasside lõpuks. Ja ometi on tal reaalainetes näidata ette häid tulemusi olümpiaadidel, mõistagi tänaseks ka kõrgharidus. Kirjutamisega saab oluliselt paremini hakkama – tüüpilist düsgraafiku häälikute pikkuse eristamise probleemi tal pole. Samas inglise keeles ei suuda ta midagi kirjutada, sest tal pole aimugi, mis tähed mis järjekorda peaks panema.
Düsleksia kohta leiab internetist palju materjali. Probleem on selles, et nad on küll abiks mõistmisel, aga ei paku eriti lahendusi. Üks pikem eestikeelne tekst näiteks siin: http://www.logopeed.ee/images/dokumendid/dysleksiaga_laste_vanemate_toetamine.pdf
Üks asi, mida düsleksikutele soovitatakse, on plastiliinist tähtede vormimine – ja seda soovitatakse isegi täiskasvanutele, kes päris kindlasti juba kõiki tähti tunnevad. Teoreetiliselt peaks see eri meelte koostöös tekitama parema visuaalse taju lugemise osas. Kas ka päriselt töötab, ei tea, aga 2. klassi lapsega ehk annaks mingil mängulisel moel seda proovida: nt lasta tal nimesid ja sõnu voolida või siis voolida ise mingi täht/sõna ja lasta tal silmad kinni kombates ära arvata, mis sõna see on.
See plastiliiniteema pärineb vist sellest programmist:
https://www.dyslexia.com/davis-difference/davis-theory/theory-davis-methods/ https://www.dyslexia.com/davis-difference/about-davis/inside-the-davis-program/beating-dyslexia-with-clay/
Mina kuulsin sellest ühelt inglise tuttavalt, kelle täiskasvanud tütar selle programmi läbi tegi ja väidetavalt palju abi sai. Muidugi ei ole Sul ingliskeelse programmiga midagi peale hakata, aga mingeid ideid, kuidas seda kodus eestikeelse lapse peal läbi viia, ehk leiad.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
