Teema: 2a9k käitumine pärast beebi sündi

ja lapsehoidja titale, kes temaga nt jalutama läheb. Mitte suuremale, sest tema pigem vajab praegu rohkem sind. Loomulik, et tita on sul kogu aja küljes ja suuremale on see harjumatu olukord, eks teil kõigil ole praegu raske! Beebi alles kohaneb eluga, sina kahe lapsega, väike “suur” vend/õde muutunud olukorraga.

Jäta suurem natukeseks aiast koju. Ta ei ole tegelikult suur. Minu laste vahe on 3a. Meil küll nii suuri probleeme polnud, aga ma nägin, kuidas laps tundis hirmu, et kas ta ikka on oluline, et kas emme on ikka edasi tema emme ka. Nii pisike ei vaja lasteaias tegevusi, las tal olla kodus “igav”. Ta tahab emaga olla. Pakun, et u poole aastaga on ta väiksema lapsega harjunud.
Kui panin beebit magama, oli vanem tasakesi mu selja taga. Kui beebi magas, siis olin temaga. Õues käisime koos, jne. Anna talle aega.

Nii väiksele lapsele on ainuüksi lastaiaski käimine suur stress. Lisaks uus pereliige, kes tema vajadused veelgi kõrvale lükkab. Kui paar tundi õhtul emaga peale lasteaeda on talle imselgelt vähe.

Pakuks veel välja vahepealse variandi, et las suurem käib näiteks kolm päeva nädalas lasteaias, mitte viis päeva. Tema lasteaiavabadel päevadel ehk siis leiad kellegi, kes beebiga pika lõunaune ajal paar tundi jalutab.
Kui kodus on olukord pidevalt pingeline, saan aru sellest, et emale on puhkus, kui saab vaid beebiga kodus olla. Seega ehk kaaluda seda kesktee varianti.

Minu laste vanusevahe on täpselt sama (2a7k) ja just sellise olukorra vältimiseks võttis abikaasa end esimestel kuudel töölt vaba(maks).

Ma näen, et seda olukorda annab lahendada a) isa koju tulekuga või b) ajaga. See esimene on muidugi kõigi jaoks parem variant.

Edu ja kannatlikkust teile!

#2994337:

Vanemal lapsel on samuti õigus arengule ja õppida suhtlema. Beebi ja emaga terveid päevi veeta pole arendav ja sellises keskkonnas mandub laps ära. Hiljem süvenevad käitumishäired ja kooli minnes on laps suhtlemises hädine.

Su mõttel oleks natuke jumet, kui me räägiks kuueaastasest, mitte kahesest!

Jäta vanem laps mõneks ajaks koju ja anna talle lisaks üks ühele ajale suure lapse õigused, nt abi mähkmevahetusel või kokkamisel või koristamisel vms. Las tunneb, et ta oskab ja võib palju rohkem kui pisike.

Mina ka väga soovitan jätta vanem laps lasteaiast koju. Uue beebiga tuleb harjuda mitte ainult vanematel vaid ka lastel. Rahulik kodune rutiin on parem kui jooksmine lasteaia vahelt.
Samas kui situatsioon on nii tõsine, siis peaks laste isaga läbi arutama vatianti töö vahetuseks, sest ta võib ju olla välismaal ja raha teenida, aga kui pere on hullamas ja vanemal lapsel on selgelt probleem koduse olukorraga kohanemisel, siis milleks see töö ja raha üldse on.

Mul lastel väiksem vanusevage, aga vanem laps jäi koju kuni noorem sai ühe aastaseks. Kuna oli ka väga raske periood, siis mees mingiks ajaks loobus trennis käimisest, sest nende 2-3 tunni ajal oli olukord väga raske. Kui lapsed olid veidi vanemad ja olukord stabiliseerus, siis tavapärane trennide/töö rutiin sai taastatud.

Jõudu!

Ma arvan, et vanem laps saab rutiini tagasi seda kiiremini, mida kiiremini naaseb oma asjade juurde nagu lasteaed jms. Eriti, kui lapsel on probleeme. Eesti on vist ainus riik maailmas, kus päriselt ka arvatakse igal võimalusel tuleb lastel olla võimalikult kodune ja emal manduda ära ja sebida võimalikult paljude laste vahel ennast unustades. Eriti kui isa on ära, tuleks vanemale lapsele võimaldada olukordi, mis on talle tavapärased ja kus ei rõhutata pidevalt kellegi “uue” tulekut. Umbes, et harju nüüd ära, su emal on uus armastus ja sa lihtsalt karistuseks kõigele lisaks ei saa sa ka enam üldse lasteaeda, kus sõbrad ja õpetaja on kõik endised ja hierarhhia pole muutunud ja sind võetakse samuti endisena, ning õpetajal pole süütunnet, millest tulenevalt ta kahetimõistetavalt käitub (emad seda ju tahtmatult teevad ja see kuulub asja juurde). Mõelge nüüd ise. Emaga olemine on tore, aga kui see ema peab tegelema beebiga, siis lapsele annab turvalisuse ka see, et ta näeb, et mujal on kõik endine. Beebi on lihtsalt kodus ja seal tuleb temaga arvestada, ülejäänud osa päevast ja elust on endiselt sama ja tema ei ole muutunud.

#2996766:

Ma arvan, et vanem laps saab rutiini tagasi seda kiiremini, mida kiiremini naaseb oma asjade juurde nagu lasteaed jms. Eriti, kui lapsel on probleeme. Eesti on vist ainus riik maailmas, kus päriselt ka arvatakse igal võimalusel tuleb lastel olla võimalikult kodune ja emal manduda ära ja sebida võimalikult paljude laste vahel ennast unustades. Eriti kui isa on ära, tuleks vanemale lapsele võimaldada olukordi, mis on talle tavapärased ja kus ei rõhutata pidevalt kellegi “uue” tulekut. Umbes, et harju nüüd ära, su emal on uus armastus ja sa lihtsalt karistuseks kõigele lisaks ei saa sa ka enam üldse lasteaeda, kus sõbrad ja õpetaja on kõik endised ja hierarhhia pole muutunud ja sind võetakse samuti endisena, ning õpetajal pole süütunnet, millest tulenevalt ta kahetimõistetavalt käitub (emad seda ju tahtmatult teevad ja see kuulub asja juurde). Mõelge nüüd ise. Emaga olemine on tore, aga kui see ema peab tegelema beebiga, siis lapsele annab turvalisuse ka see, et ta näeb, et mujal on kõik endine. Beebi on lihtsalt kodus ja seal tuleb temaga arvestada, ülejäänud osa päevast ja elust on endiselt sama ja tema ei ole muutunud.

Laps on alles 2a9k. mis lõbu, sõbrad ja rutiin? sõimelaps. need lapsed ei oska veel korralikult üks-teisega mängida. Kui oleks 5-6 aastane, siis võib rääkida sõpradest.
Nii väike laps on päeval suuremas kollektiivis, kus lärm ja kisa, siis tuleb koju, kus on väsinud ema ja kisav imik – kas selline vatisnt on tõesti parem, kui rahulikult hommikul ärgata, sättida ema ja õe/vennaga õue. Imik magab vankris ja vanem laps saab emmega ringi käia ja rääkida/vaadata/..

Väiksem tüdruk sündis kui suurem oli 2a1k. Jätsin ta teadlikult juba enne sünnitust koju. Kodus olime 3k, siis läks tüdruk lasteaeda tagasi. Beebi sündis kevadel ja mul mees iga aasta siis õppustel 4-6n. Läksin selleks ajaks ema juurde. Praegu nad 9k ja 2a10k ja saavad väga hästi läbi. Alguses hoidis suurem minust isegi eemale, kas siis nägi, et beebi tahab palju süüa ja kaisus olla, või oligi solvunud. See aga möödus kiiresti. Nüüd juba teised mured, väiksem juba asjatab ringi ja päris palju segab suurema mängu, tülisid ikka esineb. Üldiselt aga hoiavad üksteist palju ja käivad üksteisel järgi. Sa peaksid suurem lapse mõneks ajaks koju jätma. Ta tunneb ennast kõrvalejäetuna, sest ei saa teiega piisavalt koos olla. Ma ostsin suuremale isegi nuku, et ta saaks ka mähkmeid vahetata, sööta jne. Meil igatahes õnneks läks väga kergelt
uue elukorraldusega harjumine.

#2997467:

#2996766:

Ma arvan, et vanem laps saab rutiini tagasi seda kiiremini, mida kiiremini naaseb oma asjade juurde nagu lasteaed jms. Eriti, kui lapsel on probleeme. Eesti on vist ainus riik maailmas, kus päriselt ka arvatakse igal võimalusel tuleb lastel olla võimalikult kodune ja emal manduda ära ja sebida võimalikult paljude laste vahel ennast unustades. Eriti kui isa on ära, tuleks vanemale lapsele võimaldada olukordi, mis on talle tavapärased ja kus ei rõhutata pidevalt kellegi “uue” tulekut. Umbes, et harju nüüd ära, su emal on uus armastus ja sa lihtsalt karistuseks kõigele lisaks ei saa sa ka enam üldse lasteaeda, kus sõbrad ja õpetaja on kõik endised ja hierarhhia pole muutunud ja sind võetakse samuti endisena, ning õpetajal pole süütunnet, millest tulenevalt ta kahetimõistetavalt käitub (emad seda ju tahtmatult teevad ja see kuulub asja juurde). Mõelge nüüd ise. Emaga olemine on tore, aga kui see ema peab tegelema beebiga, siis lapsele annab turvalisuse ka see, et ta näeb, et mujal on kõik endine. Beebi on lihtsalt kodus ja seal tuleb temaga arvestada, ülejäänud osa päevast ja elust on endiselt sama ja tema ei ole muutunud.

Laps on alles 2a9k. mis lõbu, sõbrad ja rutiin? sõimelaps. need lapsed ei oska veel korralikult üks-teisega mängida. Kui oleks 5-6 aastane, siis võib rääkida sõpradest.

Nii väike laps on päeval suuremas kollektiivis, kus lärm ja kisa, siis tuleb koju, kus on väsinud ema ja kisav imik – kas selline vatisnt on tõesti parem, kui rahulikult hommikul ärgata, sättida ema ja õe/vennaga õue. Imik magab vankris ja vanem laps saab emmega ringi käia ja rääkida/vaadata/..

Ma tahtsin oma postitusele sama lisada, et emal endal oleks rahulikum ja stressivabam, kui ta ei peaks hommikul väikelast lasteaiaks sättima, siis beebiga koos teda sinna kärutama, siis beebiga tagasi koju, pärast jälle beebiga koos lasteaeda suuremale järele. Võib-olla ei olegi asi nii palju 2 a 9 k vanuse lapse käitumises, kui selles, et ema on väsinud ja võiks oma päeva palju lihtsamaks teha, kui see alla-kolmene saaks ka hommikul rahulikult kodus asjatada, siis läheks nad koos õue, titt magab vankris, suurem saab mänguväljakul mängida, emaga jalutades oma ainutähelepanu jne. Oma mõlema lapse puhul märkasin, et lasteaed ja lasteaias tekkinud sõbrad muutusid oluliseks umbes 4-5-aastaselt, sinnamaani oli lihtsalt koht, kuhu tuli minna, kuna ema-isa olid tööl. Kolmesele lasteaed midagi nii olulist juurde ei anna, et ema peaks selle pärast end ribadeks ja närvihaigeks rabelema.