Teema: 2x peetumine

2 on ärev, 3-4s ka aga siis juba vaikselt muutub tuimemaks.

Seljataga 8 katkemist, peetumist. Iga korraga kuidagi saab kiiremini üle. Hetkel ikka mõtlen, millal sünnitanuks … nt selle aasta juunikuu algus oleksin sünnitanud, kui kõik hästi oleks läinud. Mõtlen, kes ta oleks olnud – poiss või tüdruk jne Viimane peetumine kahjuks läks koroonanahka suuretõenäosusega. Südame nägin ära kõik oli hästi ja jäin haigeks. Peale haigust kontrolli ( 2 nädalat hiljem) ja süda enam ei löönud. Jäänud seisma oletatavasti nädal peale haiguse algust.

Aga ma ei anna alla. Proovin ikka. Loen välisfoorumeid, kus lõpuks on siiski õnnestunud. Lohutan end, et kui nii läks siis nii pidi minema. Parem ikka terve laps sünnitada, kuigi selles päris lõpuni, sünnituseni,  ei saa samuti kindel olla.

Jõudu sulle. Kui soov suur, siis see ongi kõige tähtsam.

Minul esimene laps tuli kohe, nüüd teisega näeme vaeva. 7 kuud nüüd juba proovinud, 3 biokeemilist rasedust/varajast katkemist. Täpselt ei tea kummad on olnud, sest olen arstiajad liiga hilja pannud  (u.7 nädalale) ja enne seda alati katkenud. Arstile jõudnud alati puhastamise ajal või peale puhastamist. Esimene oli kõige raskem- elasin mullis, et minuga ometi sellised asjad ei juhtu. Olin ikka nädal sügavas augus, pigem omaette ja tihkusin muudkui nutta(katkes 5.nädalal- mees elas samuti raskelt üle). Teise puhul tulin nuttes emost välja, nutsin terve õhtu (katkes 5+ nädalal). Nüüd kui kolmas oli, siis kui hakkas määrima leppisin juba teadmisega (määrima hakkas kui oli juba üle 6 nädala- mees elas ka kergelt üle). Oli emotsionaalselt ka lihtsam, arstil käidud, tehti veel vereproove mis tunduvad korras olevat. Saime kohe rohelise tule edasi proovimiseks- see lohutas kohe 🙂

#3994205:

Minul esimene laps tuli kohe, nüüd teisega näeme vaeva.

Kui on korra õnnestunud, siis on tõesti lootus suurem, aga kui järjest on olnud mitu peetumist ja proovitakse alles esimest, siis soovitatakse minna juba geneetiku juurde. Kui põhjust ei selgu ja ikka mitmeid kordi ei õnnestu ja vanust on juba 40 lähedal, analüüsid pole kiita, siis soovitatakse mõelda ka doonorraku kasutamise peale.

#3994392:

Katkemine detsembris, 16+3

Olin ikka väga sügavas augus, tekkisid ärevushäired.

Minu puhul aitas väga palju elukoha vahetus, ei suutnud päevagi elada edasi kohas, kus kõik juhtus. Vahetasime keskkonda ja ärevus läks palju paremaks.

Nüüd on tekkinud soov uuesti proovida, kuid hirm on siiski suur. Arstid küll väidavad, et teist korda sama juhtum üsna vähetõenäoline, kuid ega see väga ei lohuta…

L

Püha taevas, see suur laps ju…

Kui tohib kysida, mis juhtus ometi?

#3993860:

2 on ärev, 3-4s ka aga siis juba vaikselt muutub tuimemaks.

Seljataga 8 katkemist, peetumist. Iga korraga kuidagi saab kiiremini üle. Hetkel ikka mõtlen, millal sünnitanuks … nt selle aasta juunikuu algus oleksin sünnitanud, kui kõik hästi oleks läinud. Mõtlen, kes ta oleks olnud – poiss või tüdruk jne Viimane peetumine kahjuks läks koroonanahka suuretõenäosusega. Südame nägin ära kõik oli hästi ja jäin haigeks. Peale haigust kontrolli ( 2 nädalat hiljem) ja süda enam ei löönud. Jäänud seisma oletatavasti nädal peale haiguse algust.

Aga ma ei anna alla. Proovin ikka. Loen välisfoorumeid, kus lõpuks on siiski õnnestunud. Lohutan end, et kui nii läks siis nii pidi minema. Parem ikka terve laps sünnitada, kuigi selles päris lõpuni, sünnituseni, ei saa samuti kindel olla.

Jõudu sulle. Kui soov suur, siis see ongi kõige tähtsam.

1.katkemine peale 1.5a sünnitust.

Katkes minu haiguse tõttu-  neeruvaagnapõletik+ bronhiit. Sain tugevad AB-d peale jne ja hoiatati ka, et ilmselt võib katkeda. Olin 2 nädalat pea 40 palavikus :/ Süda jäi seisma haiguse ajal – 14.nädal oli käimas.

Terve aasta nukrutsesin ja ei julgenud uuesti proovida.

Teised vahepealsed siis 5-6+ nädalad olnud.

Viimane oli esimene IVF rasedus kontrollitud, igatpidi ära geenitestitud rakuga.  Ka arst pakkus, et ilmselt covid, sain nädal ennem haigestumist veel vaxi ka. Tegemist oli siis 9.nda nädalaga. Eks võimalus ikka, et ka geneetiline teema, mida test ei tuvastanud jne …

#3996627:

#3994693:

#3994392:

Katkemine detsembris, 16+3

Olin ikka väga sügavas augus, tekkisid ärevushäired.

Minu puhul aitas väga palju elukoha vahetus, ei suutnud päevagi elada edasi kohas, kus kõik juhtus. Vahetasime keskkonda ja ärevus läks palju paremaks.

Nüüd on tekkinud soov uuesti proovida, kuid hirm on siiski suur. Arstid küll väidavad, et teist korda sama juhtum üsna vähetõenäoline, kuid ega see väga ei lohuta…

L

Püha taevas, see suur laps ju…

Kui tohib kysida, mis juhtus ometi?

Lootekestade põletik tuli lahkamisest välja

Käisin mitu korda emos, sest hakkas määrima, uh-s arstide sõnul kõik korras, vereproov näitas põletikku, sain ab ravi, kuid kahjuks see ei muutnud midagi.

Osade arstide sõnul oli see määrimine tavapärane ja pakuti ka põiepõletikku.

üks hetk lihtsalt puhkesid veed ja teha polnud enam midagi.

Täna oleks olnud sünnitähtaeg.

L

Sügav kaastunne sulle ja kalli! Väga väga kurb lugemine. Aitäh, et leidsid jõudu mu küsimusele vastata.