Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )

Teema: 2x peetumine

Postitas:
Kägu

Naised, kuidas teil jätkub julgust ja jaksu peale peetumisi/katkemisi ikka loota ja sellel suunal toimetada?

Kuidas teie mehed toime tulevad?

Mul 2 peetumist järjest ja näen vaeva, et oma hirmu ja ärevusega toime tulla.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

2 on ärev, 3-4s ka aga siis juba vaikselt muutub tuimemaks.

Seljataga 8 katkemist, peetumist. Iga korraga kuidagi saab kiiremini üle. Hetkel ikka mõtlen, millal sünnitanuks … nt selle aasta juunikuu algus oleksin sünnitanud, kui kõik hästi oleks läinud. Mõtlen, kes ta oleks olnud – poiss või tüdruk jne Viimane peetumine kahjuks läks koroonanahka suuretõenäosusega. Südame nägin ära kõik oli hästi ja jäin haigeks. Peale haigust kontrolli ( 2 nädalat hiljem) ja süda enam ei löönud. Jäänud seisma oletatavasti nädal peale haiguse algust.

Aga ma ei anna alla. Proovin ikka. Loen välisfoorumeid, kus lõpuks on siiski õnnestunud. Lohutan end, et kui nii läks siis nii pidi minema. Parem ikka terve laps sünnitada, kuigi selles päris lõpuni, sünnituseni,  ei saa samuti kindel olla.

 

Jõudu sulle. Kui soov suur, siis see ongi kõige tähtsam.

 

 

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

2 on ärev, 3-4s ka aga siis juba vaikselt muutub tuimemaks.

Seljataga 8 katkemist, peetumist. Iga korraga kuidagi saab kiiremini üle. Hetkel ikka mõtlen, millal sünnitanuks … nt selle aasta juunikuu algus oleksin sünnitanud, kui kõik hästi oleks läinud. Mõtlen, kes ta oleks olnud – poiss või tüdruk jne Viimane peetumine kahjuks läks koroonanahka suuretõenäosusega. Südame nägin ära kõik oli hästi ja jäin haigeks. Peale haigust kontrolli ( 2 nädalat hiljem) ja süda enam ei löönud. Jäänud seisma oletatavasti nädal peale haiguse algust.

Aga ma ei anna alla. Proovin ikka. Loen välisfoorumeid, kus lõpuks on siiski õnnestunud. Lohutan end, et kui nii läks siis nii pidi minema. Parem ikka terve laps sünnitada, kuigi selles päris lõpuni, sünnituseni, ei saa samuti kindel olla.

Jõudu sulle. Kui soov suur, siis see ongi kõige tähtsam.

Selles pole erilist loogikat – esimesed 7 mingil muul põhjusel ja siis see kaheksas koroona tõttu. Sul on ikka midagi muud viga. Tervete geenidega lapsed ei pudene niimoodi hulgakaupa ära ju.

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul esimene laps tuli kohe, nüüd teisega näeme vaeva. 7 kuud nüüd juba proovinud, 3 biokeemilist rasedust/varajast katkemist. Täpselt ei tea kummad on olnud, sest olen arstiajad liiga hilja pannud  (u.7 nädalale) ja enne seda alati katkenud. Arstile jõudnud alati puhastamise ajal või peale puhastamist. Esimene oli kõige raskem- elasin mullis, et minuga ometi sellised asjad ei juhtu. Olin ikka nädal sügavas augus, pigem omaette ja tihkusin muudkui nutta(katkes 5.nädalal- mees elas samuti raskelt üle). Teise puhul tulin nuttes emost välja, nutsin terve õhtu (katkes 5+ nädalal). Nüüd kui kolmas oli, siis kui hakkas määrima leppisin juba teadmisega (määrima hakkas kui oli juba üle 6 nädala- mees elas ka kergelt üle). Oli emotsionaalselt ka lihtsam, arstil käidud, tehti veel vereproove mis tunduvad korras olevat. Saime kohe rohelise tule edasi proovimiseks- see lohutas kohe 🙂

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Endal olnud 6 raseduse katkemist/peetumist/biokeemilist, peetumisest taastumine oli vaimselt kõige hullem ja ilmselt ei olegi veel täielikult taastunud. Enne 6. nädalat katkemised/biokeemilised on olnud vaimselt lihtsamad ja nagu eelnevalt kirjutanud naistel, et iga järgmisega muutub see järjest tuimemaks. Pigem ütleks, et vaimselt on raskem see pidev ootamine, ovulatsiooni jälgimine, ajastamine, päevade lugemine ja veel kord ootamine. Raske ka on see, kui arst annab lootust, paneb ootele ning annab ajalise tähtaja, millise aja jooksul võiks rasestuda. Taaskord pidev ootamine, lootus ja teadmatus, mis järgmiseks sammuks on. Kuid nagu arst ütles siis peab olema tugev ja seni katsetama kuniks õnnestub ning iga katkemine viib jälle lähemale beebini või põhjuseni, miks nii juhtub…

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul esimene laps tuli kohe, nüüd teisega näeme vaeva.

Kui on korra õnnestunud, siis on tõesti lootus suurem, aga kui järjest on olnud mitu peetumist ja proovitakse alles esimest, siis soovitatakse minna juba geneetiku juurde. Kui põhjust ei selgu ja ikka mitmeid kordi ei õnnestu ja vanust on juba 40 lähedal, analüüsid pole kiita, siis soovitatakse mõelda ka doonorraku kasutamise peale.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Katkemine detsembris, 16+3

Olin ikka väga sügavas augus, tekkisid ärevushäired.

Minu puhul aitas väga palju elukoha vahetus, ei suutnud päevagi elada edasi kohas, kus kõik juhtus. Vahetasime keskkonda ja ärevus läks palju paremaks.

Nüüd on tekkinud soov uuesti proovida, kuid hirm on siiski suur. Arstid küll väidavad, et teist korda sama juhtum üsna vähetõenäoline, kuid ega see väga ei lohuta…

L

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Katkemine detsembris, 16+3

Olin ikka väga sügavas augus, tekkisid ärevushäired.

Minu puhul aitas väga palju elukoha vahetus, ei suutnud päevagi elada edasi kohas, kus kõik juhtus. Vahetasime keskkonda ja ärevus läks palju paremaks.

Nüüd on tekkinud soov uuesti proovida, kuid hirm on siiski suur. Arstid küll väidavad, et teist korda sama juhtum üsna vähetõenäoline, kuid ega see väga ei lohuta…

L

Püha taevas, see suur laps ju…

Kui tohib kysida, mis juhtus ometi?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on olnud kaks teadaolevat naturaalsel teel katkemist. Need katkemised toimuvad väga vara seega suurt HCG pole ma kunagi näinud, koguaeg selliseid HCG 10-20 ringis kui olen jälile saanud (VT-le jõudnud, see ei tähenda et need pole kõrgemad olnud alguses,aga ei tõuse) ja siis ka kohe katkenud ja alanud menses. Minu katkemisi uuriti põhjalike vereanalüüsidega, tuligi välja, et mul on kaks verenäitu positiivsed – kardiolipiini vastased antikehad olid üle normi ja B2 glükoproteiin 1 vastaseda antikehad samuti. See viitab antifosfolipiid sündroomile ja nüüd kui mul esimese IVF siirdamisel tekkis ka HCG (madal, aga midagi toimus),siis pandi ka see sinna 3nda katkemise arvele ja nii ma selle diagnoosi nüüd endale sain. Kuigi arst ütles, et see IVFi “katkemine” ei pruugi olla sellest diagnoosist.

Väidetavalt see diagnoos mu elu ei muuda, sest tõesti sümptomeid ja muud säärast mul VEEL pole, aga selle “sündroomiga” kaasneb see tõsiasi,et mu rasedused VÕIVAD katkeda tihedamini kui neil, kellel sündroomi pole.

 

Keda huvitab, siis diagnoositakse seda raseduste katkemise arvu + vereanalüüsiga kinnitamise järel..

 

  • rasedustüsistused:
    • üks või enam raseduse katkemine >10. rasedusnädalal
    • üks või enam enneaegne sünnitus < 34. rasedusnädala raske preeklampisa, eklampsia või platsentaarpuudulikkuse tagajärjel
    • kolm või enam raseduse katkemist < 10. rasedusnädalal
  • Laboratoorsed kriteeriumid:

    • kardiolipiini vastaste autoantikehade (IgG või/ja IgM tüüpi) tõus
    • β2-glükoproteiin 1 vastaste autoantikehade tõus
    • luupusantikoagulandi tõus

 

Soovitan selle ka välistada, sest see diagnoos tuli mulle nö. selgest taevast.:D Nüüd mul tulemas järgmine siirdamine ja pöidlad pihku!

 

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

2 on ärev, 3-4s ka aga siis juba vaikselt muutub tuimemaks.

Seljataga 8 katkemist, peetumist. Iga korraga kuidagi saab kiiremini üle. Hetkel ikka mõtlen, millal sünnitanuks … nt selle aasta juunikuu algus oleksin sünnitanud, kui kõik hästi oleks läinud. Mõtlen, kes ta oleks olnud – poiss või tüdruk jne Viimane peetumine kahjuks läks koroonanahka suuretõenäosusega. Südame nägin ära kõik oli hästi ja jäin haigeks. Peale haigust kontrolli ( 2 nädalat hiljem) ja süda enam ei löönud. Jäänud seisma oletatavasti nädal peale haiguse algust.

Aga ma ei anna alla. Proovin ikka. Loen välisfoorumeid, kus lõpuks on siiski õnnestunud. Lohutan end, et kui nii läks siis nii pidi minema. Parem ikka terve laps sünnitada, kuigi selles päris lõpuni, sünnituseni, ei saa samuti kindel olla.

Jõudu sulle. Kui soov suur, siis see ongi kõige tähtsam.

1.katkemine peale 1.5a sünnitust.

Katkes minu haiguse tõttu-  neeruvaagnapõletik+ bronhiit. Sain tugevad AB-d peale jne ja hoiatati ka, et ilmselt võib katkeda. Olin 2 nädalat pea 40 palavikus :/ Süda jäi seisma haiguse ajal – 14.nädal oli käimas.

Terve aasta nukrutsesin ja ei julgenud uuesti proovida.

Teised vahepealsed siis 5-6+ nädalad olnud.

Viimane oli esimene IVF rasedus kontrollitud, igatpidi ära geenitestitud rakuga.  Ka arst pakkus, et ilmselt covid, sain nädal ennem haigestumist veel vaxi ka. Tegemist oli siis 9.nda nädalaga. Eks võimalus ikka, et ka geneetiline teema, mida test ei tuvastanud jne …

 

 

 

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Katkemine detsembris, 16+3

Olin ikka väga sügavas augus, tekkisid ärevushäired.

Minu puhul aitas väga palju elukoha vahetus, ei suutnud päevagi elada edasi kohas, kus kõik juhtus. Vahetasime keskkonda ja ärevus läks palju paremaks.

Nüüd on tekkinud soov uuesti proovida, kuid hirm on siiski suur. Arstid küll väidavad, et teist korda sama juhtum üsna vähetõenäoline, kuid ega see väga ei lohuta…

L

Püha taevas, see suur laps ju…

Kui tohib kysida, mis juhtus ometi?

Lootekestade põletik tuli lahkamisest välja

Käisin mitu korda emos, sest hakkas määrima, uh-s arstide sõnul kõik korras, vereproov näitas põletikku, sain ab ravi, kuid kahjuks see ei muutnud midagi.

Osade arstide sõnul oli see määrimine tavapärane ja pakuti ka põiepõletikku.

üks hetk lihtsalt puhkesid veed ja teha polnud enam midagi.

Täna oleks olnud sünnitähtaeg.

L

 

 

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Katkemine detsembris, 16+3

Olin ikka väga sügavas augus, tekkisid ärevushäired.

Minu puhul aitas väga palju elukoha vahetus, ei suutnud päevagi elada edasi kohas, kus kõik juhtus. Vahetasime keskkonda ja ärevus läks palju paremaks.

Nüüd on tekkinud soov uuesti proovida, kuid hirm on siiski suur. Arstid küll väidavad, et teist korda sama juhtum üsna vähetõenäoline, kuid ega see väga ei lohuta…

L

Püha taevas, see suur laps ju…

Kui tohib kysida, mis juhtus ometi?

Lootekestade põletik tuli lahkamisest välja

Käisin mitu korda emos, sest hakkas määrima, uh-s arstide sõnul kõik korras, vereproov näitas põletikku, sain ab ravi, kuid kahjuks see ei muutnud midagi.

Osade arstide sõnul oli see määrimine tavapärane ja pakuti ka põiepõletikku.

üks hetk lihtsalt puhkesid veed ja teha polnud enam midagi.

Täna oleks olnud sünnitähtaeg.

L

Sügav kaastunne sulle ja kalli! Väga väga kurb lugemine. Aitäh, et leidsid jõudu mu küsimusele vastata.

0
0
Please wait...

Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )