Teema: 3 kuud töötu ja depessioon murrab..

#4284980:

isegi tippjuhid soovitavad võtta aega logelemiseks, see täidab akusid ja uuesti tööle minnes on energiat ja tahet märksa rohkem

See on õige, aga kas selleks peab kohe aasta aega logelema? See oli minu küsimus, piisaks ju 2-3 kuust.

#4285017:

Kas kõik töötud võiks ümber nimetada koduperenaisteks või -meesteks? Kõik nad vist koristavad ja teevad süüa. Või see on ainult naiste amet?

Kui lugeda tyyna viimast postitust sellest, mida tema siis tegi kui ei pidanud tööl käima, siis tegelikult teevad ka tööl käivad inimesed täpselt samu asju. Ei midagi erilist. Kõik me teeme peale tööd süüa, teeme sporti, tegeleme lastega, loeme raamatuid jne

Tyyna on eriline. Tema on tubli! Tema otsib tööd alles siis kui tuju tuleb ja kohe leiab ka. Tyyna ei satu iial sellisesse olukorda, et on kolm kuud tööta ja depressioon murrab. Miks küll teemaalgataja kurdab, Tyyna ei suuda seda mõista. Töökohti on jalaga segada! Madalapalgalist tööd on superhea teha! Mis siis, et Tyyna pole seda ise kunagi teinud, aga teistele kõlbab kindlasti! Hoiab vormis!

Seda, et Tyynat vahepeal põhiliselt mees ülal pidas, ta targu ei maini. Tubli.

#4285177:

Tyyna on eriline. Tema on tubli! Tema otsib tööd alles siis kui tuju tuleb ja kohe leiab ka. Tyyna ei satu iial sellisesse olukorda, et on kolm kuud tööta ja depressioon murrab. Miks küll teemaalgataja kurdab, Tyyna ei suuda seda mõista. Töökohti on jalaga segada! Madalapalgalist tööd on superhea teha! Mis siis, et Tyyna pole seda ise kunagi teinud, aga teistele kõlbab kindlasti! Hoiab vormis!

Seda, et Tyynat vahepeal põhiliselt mees ülal pidas, ta targu ei maini. Tubli.

tore iroonia, aga mees ei pidanud mind sel ajal üleval, mehega panustame suhteliselt võrdselt igapäevaellu. elasin TKH-st ja säästudest. teemaalgataja on keskastmejuht, seega ka tema TKH on eeldatavasti kõrgem kui selveri kassapidaja palk. sama oli ka mul. kui sellega ära ei elaks, siis oleks kassapidajad ammu nälga surnud.  säästusid kogungi ka selleks, et aeg-ajalt pikalt puhata saaks. reisimas tõesti sel ajal ei käinud, kuid ka eestis on toredaid kohti, kus saab tasuta või odavalt käia. esimesse kohta, kuhu kandideerisin, ka tööle ei võetud, aga see on ju loomulik, kõik ei sobigi kõigile. mõned ei vastanud üldse, mõned kutsusid vestlusele, keegi aga umbes kuuga kutsus ikka tööle. samas valisin ka ise, et see, kuhu minna, pakuks ka mulle endale midagi.

enamus tööandjaid ei taha meeleheitel töötajaid, vaid sellist, kes tuleb rõõmsa ja rahulikuna tööle ja tahab seda teha. meeleheide peletab, olgu selle põhjuseks siis mis iganes. kes tahaks meeleheitlikku juhti? juht peab olema enesekindel ja stabiilne

samamoodi on raske normaalset meest leida naisel, kes meeleheitlikult endale meest otsib, või siis rasestuda jms  😉 naerata, ja maailm naeratab sulle vastu. kui depressioon murrab, siis küsi perearstilt AD

taivopalm – miks ma peaks püsivalt koduperenaiseks hakkama? ma naudin oma tööd, samamoodi naudin võimalust vahepeal sellest pikemalt puhata ja kodule pühenduda – aknad pesta, kõik kapid järjest ära koristada ja sorteerida jne. töö kõrvalt saaks ka, aga kuna kodu on üsna suur, siis põhjalikult selle tegemine töö kõrvalt jääb pigem järgmist töötu aega ootama. kuue ajal tööd lõpetades ja seitsmeks koju jõudes ei jaksa enam süüa tegema hakata, ostan/tellin kusagilt toidu. koondatuna on aega ise kokata, uusi asju katsetada. imetlen naisi, kes peale tööpäeva veel ise nullist süüa hakkavad tegema, kellel kodu läigib puhtusest jne. mina oma uneaja või nädalavahetuste arvelt seda teha ei taha, veedan nädalavahetuse pigem lastega kusagil huvitavas kohas käies kui kodu läikima lüües. koduabilist ka võtta ei taha, et keegi võõras mu asjades sobraks

#4285223:

Ja see, et veedad kogu oma elu kontoris tööl, on paremini elatud elu? Ma ei ole töötu, pole vajadust tööl käia. Naudin vabadust, reisin.

Me oleme juba kõik aru saanud, et sa oled üks siinsetest miljonäriprouadest:) Tore et sa oma eluga rahul oled ja ei pea tööl käima, aga ei ole paha, kui sa seda meile kõigile siin aeg ajalt meelde tuletad.

#4285273:

#4285235:

samamoodi naudin võimalust vahepeal sellest pikemalt puhata ja kodule pühenduda – aknad pesta, kõik kapid järjest ära koristada ja sorteerida jne. töö kõrvalt saaks ka, aga kuna kodu on üsna suur, siis põhjalikult selle tegemine töö kõrvalt jääb pigem järgmist töötu aega ootama.

Päriselt või? Selleks ootad aega, millal jälle töötu oled, selle asemel et palgata keegi, kes su aknad ära peseks, kui tõesti ei jõua. Väga huvitav lähenemine, et naine peab vahepeal pidevalt töötu olema, et maja korrastada. Äkki võtad siis pereliikmed ka appi või palkad kellegi, kui see üle jõu käib. Kas su mees on ka pidevalt töötu, et kodu korrastada? Pakun, et ükski mees sellise asja peale ei tuleks.

miks ma peaks võtma võõra inimese oma sahtleid ja kappe sorteerima??? ja ise siis kõrval seisma, et selle võib ära visata, seda ei või? akendega on nüüdseks lihtne, ostsin roboti ja see peseb. mehel on omad kodused kohustused, millega tegeleb ja mida mina ei taha teha. tema tööpäevad on veel pikemad kui mul.

miks ma ei võiks olla vahepeal töötu? maksan ju iga kuu töötuskindlustusmaksu ja kui ettevõte oma tegevuse lõpetab ja mu koondab, siis mul on täielik õigus selle hüvitise saamiseks. ma ei ela selleks, et töötada, vaid töötan selleks, et elada. ja kui vahepeal tekib soodne võimalus pikemalt puhata, siis seda ma ka teen. isegi töötukassa ei eelda, et koondatu peaks võtma vastu esimese sobiva töö, vaid võib otsida ja valida endale sobilikku

#4285235:

ma naudin oma tööd, samamoodi naudin võimalust vahepeal sellest pikemalt puhata ja kodule pühenduda – aknad pesta, kõik kapid järjest ära koristada ja sorteerida jne. töö kõrvalt saaks ka, aga kuna kodu on üsna suur, siis põhjalikult selle tegemine töö kõrvalt jääb pigem järgmist töötu aega ootama. kuue ajal tööd lõpetades ja seitsmeks koju jõudes ei jaksa enam süüa tegema hakata, ostan/tellin kusagilt toidu. koondatuna on aega ise kokata, uusi asju katsetada. imetlen naisi, kes peale tööpäeva veel ise nullist süüa hakkavad tegema, kellel kodu läigib puhtusest jne. mina oma uneaja või nädalavahetuste arvelt seda teha ei taha, veedan nädalavahetuse pigem lastega kusagil huvitavas kohas käies kui kodu läikima lüües. koduabilist ka võtta ei taha, et keegi võõras mu asjades sobraks

Ma ei kujuta ette, millist head tasu sa saad, et oled nõus igapäevaselt 6-ni töötama ja 7-ks koju jõudma, valmistoitu sööma ja oma elu argipäeval kõrvale jätma. See peab algama tõesti kusagilt 4000-5000 neto, et keegi sellist elu nõus on taluma. Kohutav!

Ja mis imelik eriala see, kust pidevalt koondatakse?

#4284994:

#4284992:

Ja kui ilma töötamata elatud saab, siis ometi on ju niipalju muid asju veel peale töö teha.

Selge see. Ainuke asi, et eeldab kellegi leidmist, kelle kulul siis elada saaks.

Ei eelda. Jutt käis siin olukorrast, kui TKH on piisavalt suur, et saab endale pikemat puhkamist lubada. No ja mõnesugune varu ehk on ka varasema usina töötamisega kogunenud.

#4286129:

Pole see, keda tsiteerid, aga inimeste päevakava on erinev. Mina näiteks alles 11-ks jõuan töökohale kohale. Kl 18 lahkuda on vägagi sobiv.

Ja mina 10-ks ja lahkun veidi enne 16.00. Kui kell 18.00 peaks lahkuma, siis ei viitsiks ise ka enam nullist süüa teha, pärast tööd trenni minna ega kodus peale telekavaatamise midagi teha. Mis elu see kokkuvõttes oleks?

Ega seda koristamist ka eriti kauaks ei jätku, kui see ongi päeva põhitegevus. Korterile teeb vast nädalaga tiiru peale, majas läheb kauem. Ja kui selle käigus peab põhjalikult juurdlema, kas osta uus puhastusvahend või oleks mõistlikum see 5 eurot kõrvale panna, sest pole teada, mis edasi saab… , siis polegi siin rohkem tõestada midagi.

#4283111:

iks sa esimestel kuudel pead sada protsenti ära kulutama? Olen ise koondamise üle elanud ja sellest anti teada 3 kuud ette. Läksin koheselt säästurežiimile, et võimalikult palju kõrvale panna. Kuna antud juhul on tegemist keskastme juhiga, siis sai ta piisavat palka, et isegi see 40%  ei ole kommiraha ja midagi nagu pidi tagavaraks ka olema. Jah olenebki palju palgast, mida enne töötuks jäämist said. Mõne 40% palgast on suurem kui mõne täispalk. Kui olid väga väikese palgaga, jah on raske veel väiksema sissetulekuga. Toimetulekutoetus on muideks olemas. Nii lihtsalt kodutuks ei jää.

Mis see piisav palk oli?

Meil vaikselt hakatakse otsima juhile lisaks teist, kuna koormus on suurenenud ja olemasolev ei jõua enam kõike. Kuulutust üleval veel ei ole ja kuna  värbamisteenusega ei olnud rahul, siis seda enam ei kasuta. Tundus väga pealiskaudne teenus, aga vb meile sattus ka lihtsalt selline kliendihaldur. TA kui tahad täpsemat infot, jäta mingi meil.

#4283280:

#4282928:

Kolm kuud pole veel põhjust nukrutseda. Esimesel aastal ei peaks veel kandideerima sinna, kuhu tegelikult ei taha, et küll ma siis edasi otsin. Tööandja ju tahab, et koht oleks pikemalt täidetud. Tõenäosus, et kolme esimese kuu jooksul vabaneb kusagil sulle sobiv rusikas silmaauku ametikoht, on ju pigem väike. Arvesta pikema perioodiga aasta kuni kaks. Kui materiaalselt vähegi kannatab, siis ära võta vastu esimest suvalist sinu oskustega mitte sobivat kohta.

Ja millest need inimesed vahepeal elama ja arveid maksma peaks, oskad siin nõu anda?

Igast palgast iga kuu igal töökohal oma kogu töise elu ajal peab teatud summa kõrvale panema.

Kui 10 aastat töötada, ütleme, no nt ca 2000 eur kätte palgakahvlis, siis kui sellest iga kuu panna kõrvale 50 eur, siis 10 aasta pärast see kogunenud 6000 eur on vägagi teretulnud majandusliku olukorra leevenduseks.

Kui palk on väiksem, siis nt 1500 juures 25 eur tundub suurena “ära andmiseks”, aga 25 eur on jällegi samas selline summa, mille nimel saab koomale tõmmata kodu/pere eelarves olevast väljaminekust loobudes.

Töötuks jäädes on siis siiski lisaks toetustele jmt olemas veel lisapuhver, mille abil saab üür, elekter ja telefon makstud päris mitmeks korraks.

Ning veel üks asi: kui otsid ja otsid uut tööd, aga rahavaru on otsakorral ja 1-2 kuu pärast tead, et ei suuda arveid tasuda, siis…

No siis jah lähedki sinna tööle, kus vabu töökohti on ja palk on samuti nirupoolne, aga nii suur siiski,  et üür saab makstud, valgus jääb tuppa, telefon töösse ja midagi jagub kõhtu kah.

Teed siis vahepeal jah tööd, mis ei vasta su kvalifikatsioonile, aga saad arved makstud ja nö “oma makaronid” ostetud ning saad sel halvemal ajal ju sama moodi endale edasi sobivamat ametikohta otsida.

Niimoodi ei tule see depressioon kah nii kergelt kallale.

#4297443:

#4297048:

#4283280:

#4282928:

Kolm kuud pole veel põhjust nukrutseda. Esimesel aastal ei peaks veel kandideerima sinna, kuhu tegelikult ei taha, et küll ma siis edasi otsin. Tööandja ju tahab, et koht oleks pikemalt täidetud. Tõenäosus, et kolme esimese kuu jooksul vabaneb kusagil sulle sobiv rusikas silmaauku ametikoht, on ju pigem väike. Arvesta pikema perioodiga aasta kuni kaks. Kui materiaalselt vähegi kannatab, siis ära võta vastu esimest suvalist sinu oskustega mitte sobivat kohta.

Ja millest need inimesed vahepeal elama ja arveid maksma peaks, oskad siin nõu anda?

Igast palgast iga kuu igal töökohal oma kogu töise elu ajal peab teatud summa kõrvale panema.

Kui 10 aastat töötada, ütleme, no nt ca 2000 eur kätte palgakahvlis, siis kui sellest iga kuu panna kõrvale 50 eur, siis 10 aasta pärast see kogunenud 6000 eur on vägagi teretulnud majandusliku olukorra leevenduseks.

Kui palk on väiksem, siis nt 1500 juures 25 eur tundub suurena “ära andmiseks”, aga 25 eur on jällegi samas selline summa, mille nimel saab koomale tõmmata kodu/pere eelarves olevast väljaminekust loobudes.

Töötuks jäädes on siis siiski lisaks toetustele jmt olemas veel lisapuhver, mille abil saab üür, elekter ja telefon makstud päris mitmeks korraks.

Ning veel üks asi: kui otsid ja otsid uut tööd, aga rahavaru on otsakorral ja 1-2 kuu pärast tead, et ei suuda arveid tasuda, siis…

No siis jah lähedki sinna tööle, kus vabu töökohti on ja palk on samuti nirupoolne, aga nii suur siiski, et üür saab makstud, valgus jääb tuppa, telefon töösse ja midagi jagub kõhtu kah.

Teed siis vahepeal jah tööd, mis ei vasta su kvalifikatsioonile, aga saad arved makstud ja nö “oma makaronid” ostetud ning saad sel halvemal ajal ju sama moodi endale edasi sobivamat ametikohta otsida.

Niimoodi ei tule see depressioon kah nii kergelt kallale.

6000 eurot on mingi puhver? Mind ajaks nii väikesed säästud paanikasse.

Ja kui mina saaks 2000 eurot palka, siis ma ei oskaks ettegi kujutada, mida sellise rahahunnikuga peale hakata….

#4285279:

#4285223:

Ja see, et veedad kogu oma elu kontoris tööl, on paremini elatud elu? Ma ei ole töötu, pole vajadust tööl käia. Naudin vabadust, reisin.

Me oleme juba kõik aru saanud, et sa oled üks siinsetest miljonäriprouadest:) Tore et sa oma eluga rahul oled ja ei pea tööl käima, aga ei ole paha, kui sa seda meile kõigile siin aeg ajalt meelde tuletad.

Aga kui minu elu on selline, kas ma ei tohi postitada?