Teema: 4-aastane tüdruk

Kas tal kuulmine on kontrollitud?

Minu poiss on ka hulljulge(ohtustaju kohati puudub), väga aktiivne(paigal eriti ei püsi) ja osades sobimatute kohtades liiga valjuhäälne(nt poes).
See valjuhäälsus on tulnud nüüd viimastel aastatel ilmselt lasteaiast, sest seal on kära palju ja õpetajate tähelepanu saamiseks nad harrastavad üksteisest üle karjumist. Ja see jääb külge.

Nüüd ongi sinu kohus lapsele seletada ja õpetada, et teatud olukordades ja kohtades ei ole ilus kõva häälega naerda, karjuda ja rääkida. See võtab aega aga lõpuks saab ta aru sellest.
Ja mis aitab kõvasti rääkimise vastu ideaalselt, on sosistamine. Hakka ise temaga sosistades rääkima. Nii sa köidad ta tähelepanu ja ta keskendub paremini ning tõmbab ka oma häälest paar nooti alla.
Seda soovitas mulle üks lasteaiaõpetaja. Ja see tõesti toimib. Mitte alati aga enamuse ajast.

Miks ei tohi tüdruk olla julge, häälekas ja suhtlemisaldis? Kui ta oleks poiss, kas sa siis ütleksid sama käitumise kohta, et ta on liiga julge?

Mul on mulje, et sul on ettekujutus, et kuna tegemist on tüdrukuga, siis nii ei sobi? Muidu sa ei kirjutaks eraldi lapse sugu teema pealkirja.

Lase tüdruk olla julge ja häälekas! Iseasi on see, kui on tegemist kohaga, kus kõik inimesed peaksid vaiksemad olema, siis jah manitse ja õpeta teda, aga kui sul on peas kiiks, et TÜDRUKUD peaksid olema vaiksed hiirekesed, siis sellest kiiksust püüa küll vabaneda. Püüa sellisele asjale läheneda sooneutraalselt. Iga kord, kui tekib tahtmine öelda: tüdrukud nii ei tee, siis püüa sõnasabast kinni saada ja mitte seda rõhutada. Tüdrukud võivad olla julged, võivad olla häälekad ja võivad oma kodus naerda kõva häälega. Seda, et võõrastega ei tohi kaasa minna ja teatrisaalis ollakse tasemini, saad õpetada ka nii, et sa ei rõhuta tüdrukuks olemist.

Väga tore, kui sul on energiline ja rõõmus laps. Ilma põhjuseta ära seda alla suruma hakka. Sugu ei ole põhjuseks, miks öelda, et ära karga ja ole tasa.

#3133150:

Miks ei tohi tüdruk olla julge, häälekas ja suhtlemisaldis? Kui ta oleks poiss, kas sa siis ütleksid sama käitumise kohta, et ta on liiga julge?

Mul on mulje, et sul on ettekujutus, et kuna tegemist on tüdrukuga, siis nii ei sobi? Muidu sa ei kirjutaks eraldi lapse sugu teema pealkirja.

Lase tüdruk olla julge ja häälekas! Iseasi on see, kui on tegemist kohaga, kus kõik inimesed peaksid vaiksemad olema, siis jah manitse ja õpeta teda, aga kui sul on peas kiiks, et TÜDRUKUD peaksid olema vaiksed hiirekesed, siis sellest kiiksust püüa küll vabaneda. Püüa sellisele asjale läheneda sooneutraalselt. Iga kord, kui tekib tahtmine öelda: tüdrukud nii ei tee, siis püüa sõnasabast kinni saada ja mitte seda rõhutada. Tüdrukud võivad olla julged, võivad olla häälekad ja võivad oma kodus naerda kõva häälega. Seda, et võõrastega ei tohi kaasa minna ja teatrisaalis ollakse tasemini, saad õpetada ka nii, et sa ei rõhuta tüdrukuks olemist.

Väga tore, kui sul on energiline ja rõõmus laps. Ilma põhjuseta ära seda alla suruma hakka. Sugu ei ole põhjuseks, miks öelda, et ära karga ja ole tasa.

Miks peaks julgustama kellegi valjuhäälset kisa ja karjumist? Spordiplatsi ääres ehk, aga kindlasti mitte kodus ega seltskonnas.

mul samasugune 4a tütar. Otsest probleemi ei näe, peale selle et endal kõrvad valutavad. Kui laps julgeb teiste lastega suhelda, ja sa näed probleemi, siis oled ise imelik.

mul kodus ka 2a laps ja lambist võidu kiljumine on tavaline nähtus. Õnneks elame eramajas ???? Lihtsalt õpi last aktsepteerima ja suuna sobivat käitumist, kuid ära kujuta ette probleemi, kus seda pole.

Teemaalgataja kirjelduses ei ole küll midagi sellist, mis tunduks probleemne. Kui laps tahab bussis teiste lastega suhelda, siis see pole ju halb? Minu meelest on tore, kui lapsed on seltsiva loomuga (minu enda omad ei ole kahjuks). Teemaalgataja ei ütle, et laps karjub ja kiljub bussis.

Oma kodus kõva häälega naerda inimene kindlasti tohib. Ma ei kujuta ette, et ma ütleks lapsele, et ta ei tohi külas olles laginal naerda või et meil ei sobi bussis omavahel rääkida… Samuti jooksmine ja hüppamine – 4-aastane laps peabki olema väga liikuv. Kui ta üle teiste pereliikmete joostes haiget teeb või kortermajas haamriga radiaatoreid peksab, siis tuleb takistada, aga kindlasti ei saa last sundida oma kodus terve päeva rahulikult istuma ja rahulikke tegevusi tegema.

Kõva hääl võib olla tüütu, ma olen nõus, aga ega seda niisama vaiksemaks keerata eriti ei anna. Julgetel ja seltsivatel inimestel lihtsalt kipub hääl kõvem olema ja hilisemas elus on sellest palju kasu. Kui keskkond on parasjagu selline, et kõva häälega rääkida tõesti ei sobi, siis see sosistamise nipp ajutiselt aitab.

Minu poeg selles eas alustas suhtlust ka täiskasvanutega, mitte ainult lastega. Suhtlemise algatamine on ju ometi hea omadus.
See pole aga sõnakuulmatuse ja halva käitumisega ju seotud. Kehtesta reeglid ja ära aktsepteeri käitumist, mida sa õigeks ei pea!

#3133082:

Mul kodus kasvamas 4-aastane tütar .Mure selles et ta on liiga julge ja liiga aktiivne.Nt kui me bussiga sõidame siis ta tihti peale hakkab teiste lastega seal suhtlema . Kodus ta kisab ja karjub liiga kõvasti ja naerab liiga kõvasti ning hüpab ja jookseb justkui üldse ei taha paigal püsida . Talle meeldib väga mänguväljakutel käia .Olen seal koos temaga üsna palju Kuna see on koht kus ta Saab end välja elada.Tihti peale ta ei taha sõna kuulata. Ta on hästi energiline ja aktiivne kuid liiga kõva häälega .Nt eile käisime mu email külas ning seal ta ka naeris hästi kõvasti ning kui ta pani tähele et sellega tal õnnestus endale tähelepanu pôörata siis ta tegi niimoodi just veel rohkem .

usu mind, autistlike kalduvustega nurgaskonutaja pärast oleks põhjust muretseda küll. Sinu laps on täiesti ok, elav tegelane, vajab vaid veidi suunamist vaiksema suhtlemise suunas. Mu neljane kipub ka meist kõvemini üle rääkima, solvub kui ütleme, et emme-issi räägivad enne ära, siis suhtleme, et veidi ego iga tundub olevat. Mina ja maailm

Võib juhtuda, et sa hakkad veel vett ja vilet selle lapsega nägema. Täna räägib lihtsalt kõva häälega, aga kahe aasta pärast hakkab tähelepanu saavutamiseks kasutama füüsilist jõudu, lükkab ja nügib teisi, lööb ja sikutab. Ole selleks valmis. Ilmselt on siin tegu kombinatsiooniga vanemate vabakasvatus ja liiga aktiivne laps.

Vabandust, aga laps kes igal pool muudkui kisab ja kõrvulukustavalt edvistab on minu silmis lihtsalt kasvatamatu. Mul kodus kaks väikest tütart, 4 ja 2. Samuti väga energilised ja rõõmsameelsed. Kodus laseme neil ikka valjemalt oma emotsioone väljendada. Aga me abikaasaga kumbki ei tolereeri avalikus kohas kisendamist. Seda oleme mõlemale juba varakult üritanud õpetada, et pole viisakas igal pool kisendada. Kõikidele see ei meeldi ja teistega tuleb arvestada. Selline laps jääbki tulevikus igal pool valjuhäälselt kisendama.